Energia
Energia on kehasid ja osakesi iseloomustav suurus, mis sõltub kehade ja osakeste liikumisest ja vastastikusest asendist.
Energia võib kanduda ühelt kehalt või osakeselt teisele ning muunduda ühest liigist teise.
Kineetilist energiat omavad kehad liikumise tõttu.
- Kehal on seda rohkem kineetilist energiat, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini see liigub.
Potentsiaalne energia on kehasse salvestatud energia. Potentsiaalset energiat võivad kehad omada oma kuju muutuse või asukoha tõttu.
Näiteid:
- Kokkusurutud vedru omab potentsiaalset energiat, mille arvel vedru taastab vallandamisel oma esialgse kuju.
- Maapinna kohale tõstetud keha omab potentsiaalset energiat. Lahtilaskmisel langeb keha Maa külgetõmbejõu tõttu maapinnale ja selle potentsiaalne energia muundub kineetiliseks energiaks.
Soojusenergiat omavad kehad aineosakeste liikumise tõttu.
- Keha temperatuur väljendab seda, kui soe või külm keha on.
- Keha või aine temperatuur sõltub aineosakeste keskmisest liikumiskiirusest. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda kõrgem on keha või aine temperatuur.
Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale.
See võib toimuda kolmel viisil:
- ühe keha sees või kokku puutuvate kehade vahel soojusjuhtivuse teel;
- vedelikes ja gaasides liikuva ainega ehk konvektsiooni teel;
- kõigi kehade vahel kiirguse teel.

Olulised oskused
Sa oskad järgmist.
- Esitada näiteid olukordadest, kus energia kandub ühelt kehalt teisele või muundub ühest liigist teise.
- Liigitada materjale headeks ja halbadeks soojusjuhtideks ning selgitada, milleks kumbagi liiki materjale kasutatakse.