Juurte otsinguil. Miles Davis
Tagasi traditsioonide juurde
Hard bop kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazz’ile. Seda suunda võib käsitleda kui bebop’i traditsioonide taaselustamist.
Hard bop püüab algset kõla
Stiil ühendab mõjusid rhythm’n’blues’ist, gospelist ja bluusist. Mustanahaliste muusikute soov oli taaselustada jazz’i afroameerikalikke algeid.
Gospelilt on üle võetud kaasakiskuv rütm ja ülevoolav meloodia; trompeti ja saksofoni vali koosmäng kõlab oktaavis või unisoonis.
Hard bop’i ansamblisse kuulusid tavaliselt klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid.
Mitme suuna mõjuisik
Miles Dewey Davis III (1926–1991) oli trompetist ja ansamblijuht ning paljude jazz-muusika stiilide kujundaja pärast 1950. aastat: cool jazz, modaalne jazz, jazz-rock.
Pärit jõukast mustast keskklassi perest, omandas ta klassikalise muusikahariduse New Yorgi prestiižikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Ülikooliõpingud jäid aga paraku pooleli, sest enam ahvatles teda musitseerimine bebop’i rajaja Charlie Parkeri ansamblis.
Davise looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid jazz- ja popmuusika selliseid stiile nagu bebop, avangard-jazz, ambient, new wave, world jazz.

Miles Davise muusikalised teetähised
- 1949. aastal ilmunud albumit „Birth of the Cool“ peetakse cool jazz’i alguseks.
- 1959. aastal ilmunud albumiga „Kind of Blue“ kulmineerus eksperimenteerimine modaalse ehk laadilise jazz’iga.
- 1969. aastal avaldas Miles Davis jazz-rock’i alguseks peetavad albumid „Bitches Brew“ ja „In a Silent Way“.
- 1972. aastal sündis avangardistlik album „On the Corner“, mida iseloomustas eksperimenteerimine maailmamuusika ja 20. sajandi klassikalise muusika elementidega.
Hard bop’i juhtfiguurid
- trompetist Miles Davis
- trummar Art Blakey
- pianist Horace Silver
- trompetist Clifford Brown