Heli loomine
Muusika lisab värve
Filmimuusika annab linateosele sobivad kõlavärvid, mis mõjutavad vaataja tundeilma ja muudavad elamuse täiuslikuks.
Tunnusmeloodia
Tuttav muusikaline teema ehk tunnusmeloodia toob silme ette kaadreid, meenutab mõnd tegelast või olukorda. See väljendab sümboolselt kogu loo põhiideed. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada ilma filmi ennast nägematagi.
Heliloomingu valimine
Filmis võib kasutada nii selleks kirjutatud kui ka juba varem salvestatud muusikat. Filmi loojad eesotsas režissööriga määravad selle stiili ja jälgivad, et muusika ei hakkaks pildilist külge segama. Helilooja vaatab filmi tavaliselt mitu korda, et saada illustreeritavast piisav ettekujutus. Originaalmuusika komponeeritakse, arranžeeritakse ja salvestatakse pärast seda, kui film on lõplikult kokku monteeritud. Lõpptulemusena valmib filmi partituur.
Virtuaalnäitus Eesti filmimuusikast. Vaata
Helipildi neli koostisosa
Helipilt koosneb kõnest, taustahelidest, heliefektidest ja muusikast.
- Kõne annab edasi filmi sisu.
- Taustahelid loovad filmi ainulaadse fooni.
- Heliefektid teevad kõlapildi meeldejäävaks.
- Muusika ülesanne on võimendada filmi visuaalset elamust, saata peategelast ja iseloomustada kõrvaltegelasi.
Harva kasutatakse kõiki komponente korraga. Filmi helindamise eest vastutab helirežissöör, kes juhindub oma töös filmirežissööri ja helilooja näpunäidetest.
Helide allikad
Tõetruu helipildi jaoks tuleb osa taustahelisid (nt sammud, uksekriuksud, veesolin) ning heliefektid stuudios eraldi luua ja lindistada. Sellega tegeleb nn Foley operaator. Näiteks filmis „Tähesõjad“ kasutatavad valgusmõõgad said oma heli elektrijuhtmete särtsumise, elektronkiiretoru sumina ning vana projektori kõla omavahelisel kombineerimisel.
Tänapäevased audiotarkvarad loovad naturaalsetest isegi ilmekamaid heliarendusi, samas võib põnevaid hääli saavutada ka nutivahenditega ja seetõttu pole digitehnoloogia kasutamine alati hädavajalik.
Salvestus võtteplatsil ja stuudios
Helioperaator salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Kõnetekstid lindistatakse pildiga samal ajal ehk sünkroonselt.
Mikrofone on mitut tüüpi:
- suundmikrofon – kinnitatud poomile, mida hoiab helioperaatori assistent; tuulemüha sattumist mikrofoni aitab vältida tuulekate („koer“),
- rinna- ehk raadiomikrofon – näitleja külge kinnitatud väike seadeldis,
- võtteplatsi mikrofonid taustahelide salvestatamiseks.
Pärast platsisalvestust toimetatakse ülesvõetud materjal heliosakonda, kus failid märgistatakse stseenide, duublite jm kaupa. Müra või mõne muu häiriva asjaolu tõttu pole võtteplatsil salvestatud heli alati piisavalt kvaliteetne ning siis tuleb näitlejal tekst stuudios uuesti sisse lugeda. Seda nimetatakse järelhelindamiseks.
Kui filmi pildirida on lõplikult paigas (filmimontaaž), algab helindamisprotsess. See kulgeb juba enne filmivõtteid koostatud plaani alusel, kus on paika pandud, milline kõne, heliefekt, taustaheli või muusika filmis kõlama peaks.
Helimonteerija hakkab tööle salvestatud tekstiga, režissöör ja helirežissöör otsustavad, kas järelhelindamist on vaja või mitte.
Helirežii valmimine
Pärast seda, kui dialoogid, heliefektid ja muusika on lindistatud, toimub stseenide kaupa sünkroniseerimine ja toimetamine. Helirežissöör viib erinevad helilindi kihistused pildiga vastavusse ja reguleerib dünaamika. Lõpuks valmib helimaster ehk emalint, mis ühendatakse filmiga.
Enne lõplikku valmimist vaadatakse film üle kinosaalis, et teha veel viimased täpsustused.
Kuidas valmis armastatud filmi „Viimne reliikvia“ muusika? Vaata
Filmimuusika ajalugu
Tehnika areng
- Filmimuusika ajalugu algab nn liikuvate piltide ja muusika liitmisest. 1895. aastal esitles fonograafi leiutaja Thomas Alva Edison kinetofoni. Selle seadeldise abil sai vaadata nii pilti kui ka kuulata salvestatud muusikapalasid.
- Esimene täielikult järelproduktsioonis salvestatud helireaga (tekst, muusika ja heliefektid) linateos oli 1928. aastal linastunud Walt Disney animafilm „Steamboat Willie“.
- Mitmekihilist helisalvestustehnikat (tekst, taustahelid ja muusika salvestati erinevatele heliribadele) kasutati esimest korda 1933. aasta filmi „King Kong“ helindamisel.
- Heliribade omavaheliseks sünkroniseerimiseks kasutas Walt Disney 1940. aastatel esimesena nn click track’i ehk ajakoodi. See on kasutusel ka nüüdisaegsetes muusikatarkvarades, tehtud on vaid pisitäiendusi.
Helid sees- ja väljaspool filmi
- Tummfilme saadeti kinosaalides klaverimängu, aga vahel ka väikese orkestriga. Tuntuim tummfilmilooja on inglane Charlie Chaplin.
- Esimene helifilm sünkroniseeritud teksti ja lauludega oli 1927. aastal Ameerikas valminud „The Jazz Singer“.
- Esimene Eesti helifilm oli 1932. aastal Theodor Lutsu muusikafilm „Päikese lapsed“.
Tunnustused
- Filmiauhinda Oscar antakse Ameerika Ühendriikides välja 1929. aastast, sellega tunnustab Ameerika Filmikunsti ja- Teaduste Akadeemia silmapaistvaid filmiloojaid.
- Aastast 1934 antakse välja ka parima muusika- ja laulu auhinda.
- Euroopa filmiauhinda annab välja Euroopa Filmiakadeemia Berliinis aastast 1988.
Laulud ja loojad
Filmimuusika loojad Eestis
- Uno Naissoo. „Viimne reliikvia“
- Veljo Tormis. „Kevade“, „Suvi“
- Olav Ehala. „Nukitsamees“, „Karoliine hõbelõng“; animafilmid „Aeg maha“, „Hotell E“, „Kapsapea“, „Papa Carlo teater“
- Sven Grünberg. „Hukkunud Alpinisti hotell“, „Wikmani poisid“, „Detsembrikuumus“, „Leiutajateküla Lotte“
- Lepo Sumera. „Kõrboja peremees“, „Naerata ometi“; animafilmid „Suur Tõll“, „Põrgu“
- Margo Kõlar. „Nimed marmortahvlil“
- Arvo Pärt. „Mäeküla piimamees“, „Ukuaru“; animafilmid „Aatomik“, „Operaator Kõps“
- Timo Steiner. „Klass“
Väga paljud filmiloojad üle kogu maailma on kasutanud oma filmide helindamisel Arvo Pärdi teoseid.
Soundtrack-albumite menu
Filmimuusika on maailmas muutunud mainekaks muusikatööstuse haruks. Albumid jagunevad kolme kategooriasse:
I | laulud muusikalifilmidest, nt „Grease“, „Helisev muusika“ |
II | taustamuusika, nt „Tähesõjad“, „Matrix“ |
III | filmidest tuntuks saanud laulud, nt „James Bond“, „Titanic“ |
Filmimuusika loojad maailmas
- Charlie Chaplin „Moodsad ajad“
- Nino Rota „Ristiisa“
- Michel Legrand „Cherbourg’i vihmavarjud“
- Philip Glass „Kundun“, „Tunnid“
- Michael Nyman „Klaver“
- Hans Zimmer „Titanic“, „Gladiaator“
Laule filmidest
- „Everything I Do“ (Brian Adams) filmist „Robin Hood“
- „Can You Feel the Love Tonight“ (Elton John) filmist „Lõvikuningas“
- „My Heart Will Go on“ (Celine Dion) filmist „Titanic“
- „Põgene, vaba laps“, „Pistoda laul“ (Peeter Tooma) filmist „Viimne reliikvia“
Mõtle
Kes millisele filmile muusika on kirjutanud?
Uno Naissoo
- „Ukuaru“
- „Viimne reliikvia“
Veljo Tormis
- „Suvi“
- „Mäeküla piimamees“
- „Kõrboja peremees“
- „Kevade“
Olav Ehala
- „Karoliine hõbelõng“
- „Nukitsamees“
- „Papa Carlo teater“
- „Aeg maha“
Sven Grünberg
- „Vikmanni poisid“
- „Hukkunud alpinisti hotell“
- „Klass“
- „Leiutajateküla Lotte“
Margo Kõlar
- „Nimed marmortahvlil“
- „Põrgu“
Timo Steiner
- „Aeg maha“
- „Klass“
Lepo Sumera
- „Kapsapea“
- „Naerata ometi“
Kuula
Margo Kõlar. „Marta juures“ filmist „Nimed marmortahvlil“
Arvo Pärt. „Peegel peeglis“
Veljo Tormis. „Kui Arno isaga koolimajja jõudis“ filmist „Kevade“
Veljo Tormis. „Kasi minema!“ filmist „Kevade“
Olav Ehala, Leelo Tungal. „Armastus on hõbeniit“
James Horner. „My Heart Will Go on” filmist „Titanic“
Monty Norman. James Bondi teema filmist „Dr. No“
John Williams. Süit muusikast filmile „Tähesõjad“
Sven Grünberg. „Nimetu“ muusikast filmile „Hukkunud alpinisti hotell“
Märka
„Edward Käärkäsi“
Režissöör Tim Burton, helilooja Danny Elfman.
„Edward Käärkäsi“ on fantaasiafilm, mille peakangelaseks on ühe osava leiutaja pooleli jäänud kätetöö – Edward. Meister sureb enne, kui tööga valmis saab ning Edwardile jäävad käte asemele hiiglaslikud käärid. Ühel päeval leiab külaelanik Edwardi ning võtab ta enda juurde elama. Kummaline ilmutis tekitab oma ebatavalise välimusega korralikes inimestes pahameelt. Kuid peagi suudab Edward just nimelt tänu oma oskuslikele käärkätele võita nii koduperenaiste, aiapidajate kui ka puudliomanike sümpaatia.
Muusika kulgemise skeem
- 0.00 Instrumentaalne sissejuhatus. Liitub koor.
- 0.31 Edwardi teema lauljatelt.
- 0.58 Teema varieerub: muutuvad meloodia ja rütm. Harmoonia säilib.
- 1.25 Instrumentaalne vahemäng.
- 2.04 Kulminatsioon: lauljad kordavad Edwardi teemat. Muusika vaibub.
- 2.53 Lõpuosa orkestrilt ja koorilt.
Nimilugu filmist „Edward Käärkäsi“
Kuula ja vasta küsimustele
- Kirjelda filmi tunnusmuusika meeleolu.
- Nimeta kuuldud muusikainstrumente.
- Kes esitab Edwardi teemat, millised pillid on valitud saateks?
- Kuidas areneb muusika instrumentaalses vahemängus?
- Mis toimub muusika lõpuosas? Jälgi tempot, taktimõõtu, instrumente, dünaamikat ja helilaadi muutusi.
- Service provided by Star Cloud LLC