Transpordi­liigid. Euroopa peamised transpordi­koridorid

Transpordiliigid

Transpordi ehk veonduse all mõeldakse inimeste, kaupade, materjalide vms ümber­paiguta­mist ruumis. Teede ja veo­vahendite alusel eristatakse transpordi­liike. Transporti­mine toimub põhiliselt maa, õhu, vee ja toru­juhtmete või nende kombinat­sioo­nide kaudu (näiteks pumbatakse nafta mööda torusid laevale ja veetakse sihtkohta mööda veeteed, sealt edasi aga autodega jae­müüja­teni). Kaupade veo­protsess sisaldab omakorda mitmeid erinevaid etappe: kaupade kogumine, laadimine, vedamine. Nende tegevuste järje­kord võib vastavalt vajadusele ja kaupadele varieeruda.

Transpordiliigid

Maismaatranspordi liikideks on maantee-, raudtee- ja toru­transport.

  • Kõikide majandusharude ühendulüliks on transport ehk veondus.
  • Transpordi all mõeldakse ainult inimeste vedu turismireisidele.
  • Inimesi, kaupu, materjale jms paigutab ruumis ümber transport ehk veondus.
  • Teede ja veovahendite alusel eristatakse transpordiliike.
  • Kaupade ja materjalide transport toimub ainult õhutranspordiga.

Maanteetransport

Maanteetransport on reisijate või kaupade transporti­mine teedel. Selle veondus­haru eeliseks on majanduslik efektiivsus, kiire kohale­toimeta­mise võimalus (näiteks kiiresti rikneva kauba veda­misel), kauba asukohta on lihtne jälgida, kauba kohale­toimeta­mine on paindlik, teenuse kvaliteet on kõrge.

Negatiivseteks asja­olu­deks võivad olla viivitused ummikute tõttu, halb ilm, hooletu sõit, mis võib kaupu vigas­tada, aga ka kallidus pikkadel vahe­maadel ja piiratud veovõime. Lühikestel vahe­maadel ja kergemate kaupade vedamiseks kasutatakse väiksemaid autosid või kaubikuid, suurte vedude jaoks rekasid.

Raudteetransport

Pikkade vahemaade ja mahukate kaupade korral kasutatakse enamasti raud­tee­transporti. Peamine transpordi­vahend on rong. See tagab reisijate ja kauba kiire kohale­toimeta­mise, on energia­säästlik ja suure mahutavu­sega, tekitab vähem õhu­saastet, on turvaline ja usaldus­väärne. Kuid ka siin võib tekkida ette­nägema­tuid ajalisi viivitusi (näiteks tehnilise rikke korral või rongide aja­kava muutumise tõttu).

Euroopa riigid peavad laialdast ja efektiivset raud­tee­võrgustikku väga tähtsaks. Oma osa on raud­tee­vedude osa­tähtsuse tõusule andnud ka bensiini­hinna jätkuv tõus. Euroopas on suuremad linnad üksteisele enamasti lähedal, mugav ja täpse graafiku alusel sõitev raud­tee­transport ei sõltu ilmastiku­oludest, raud­tee­jaamad asuvad tavaliselt linnade keskustes, mitte kaugel nagu lennu­jaamad. 1959. aastal loodud Eurail passi saab kasutada reisimiseks 33 Euroopa riigis enne­kõike rongidega, kuid lisanduvad teatud praami- ja linnade­vahe­liste busside teenused.

Euroopa riikide raudteevõrgu pikkus ja osakaal reisijate veos

Torutransport

Torutranspordi korral teisaldatakse terasest või plastist toru­juhtmete süsteemi kaudu naftat, nafta­saadusi, gaasi, vedelikke, aga ka tahkeid aineid. Teiste transpordi­liikidega võrreldes on toru­transport odavam, kesk­konna­sõbralikum ja kõige automati­seeritum. Toru­juhtmeid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Näiteks asub Soome lahe põhjas 2019. aastal avatud maagaasi torujuhe Balticconnector, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgu.

Balti riikide ja Soome gaasivõrk

Veetransport

Tallinna sadam on reisijate arvult Helsingi järel Läänemere suuruselt teine reisisadam.

Veetransport jaguneb mere- ja sisevee­transpordiks.

Meretransport on läbi ajaloo olnud suurima mahuga, kuid aeglane kauba­vedaja. Reisijate­veo puhul on see efektiivne lühikeste reiside ja kruiiside puhul. Sise­vee­transport kulgeb mööda jõgesid, järvesid ja kanaleid ning on kesk­konna­sõbralik viis kaupade transpor­ti­miseks. Vee­transport on väga hea mahukate ja kaua säilivate kaupade edasi­toimeta­miseks. Negatiivsed küljed on pikk sõiduaeg ja sõltuvus ilmastikust (eriti jää­nähtustest). Ka pole kaupu võimalik vedada kohtadesse, kus puuduvad sadamad.

Postipaat Marta kurseerib Papisaare sadama ja Vilsandi vahel.

Vaata laevade liikumist reaalajas Läänemerel (ja kogu maailmas) aadressilt www.marinetraffic.com.

Euroopa suuremad sadamad

Nüüdis-Euroopa suurim ja maa­ilma suuruselt viies sadam asub juba 14. sajandi keskpaiku tähtsaks sadama­linnaks saanud Rotter­damis. Suuruselt järgmised sadamad asuvad Belgias Antwerpenis ja Hollandis Amster­damis. Saksamaal asuvad suured sadamad Hamburgis ja Bremer­havenis. Viimane on Euroopa suuruselt neljas konteiner­vedude sadam (kaide pikkus ligi 5 km) ning Saksamaa tähtsaim autode impordi- ja ekspordi­sadam. Suur­britannia suurim konteiner­vedude sadam asub Felixtowe’is. Euroopa kümne suurema sadama hulka kuulub ka Prantsus­maal Seine’i suudmes asuv Le Havre. Prantsus­maa suurim sadam Marseille on üht­lasi Vahemere suurim sadam. Vahemere ääres asub ka Barcelona kauba­sadam.

Musta mere suurimad sadamad olid enne 2022. a vallandunud sõda vilka kauba- ja reisi­liiklusega Odessa sadam, Sevastopol (mere­väe­baas, Venemaa poolt 2014. a okupeeritud) ja Hersoni sadam, kus asub laeva­ehitus­tööstus.

Õhutransport

Õhutransport ehk lennutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja kopteritega. Selle eeliseks on võimalus kiiresti läbida pikki vahemaid, kuid negatiivseks küljeks suur kütuse­kulu. Õhu­transpordis on kõrge­tasemeline teenindus. Kuna kauba kohale­toimeta­miseks kulub vaid 24 kuni 48 tundi, on ooteaeg seega lühike. Negatiivne on lennu­transpordi kulukus ja võimalikud lendude hilinemised või tühistamised.

Esimene postilend Helsingisse väljus Tallinna lennujaamast 1920. aasta veebruaris. Ametlikult avati Ülemistel lennujaam 1936. aasta septembris. Lennart Meri pühendusnime sai Tallinna lennujaam 29. märtsil 2009.

Euroopa suuremad lennujaamad

Euroopa suurimad lennu­liinide sõlm­punktid on London, kus asub viis lennu­jaama, neist Heathrow on maa­ilma suuruselt neljas lennu­jaam (kolm suurimat asuvad USA-s), Pariis (Charles de Gaulle’i ja Orly lennujaam), Frank­furt (reisijate arvult Euroopas kolmandal kohal, kauba­vedudelt Euroopa suurim). Amster­damis asuv Schipholi lennu­jaam on Euroopas viiendal kohal. Talle järgneb Madridi lennujaam Hispaanias.

  • Madrid
  • Pariis
  • London
  • Amsterdam
  • Frankfurt

Millistes linnades on need lennujaamad?

  • London
  • Pariis
  • Frankfurt
  • Madrid
  • Amsterdam

Charles de Gaulle’i lennujaam – 

Heathrow lennujaam – 

Orly lennujaam – 

Schipholi lennujaam – 

Barajase lennujaam – 

Transiitveod

Transiitvedu on kaupade või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Kaupu proovitakse sellel teekonnal võimalikult vähe ümber laadida, see jälle annab eelise auto­transpordile, mis katab teiste transpordi­liikidega võrreldes kõige suurema territooriumi. Transiit­vedusid võivad mõjutada poliitilised tegurid (näiteks rahu­tused läbitavas riigis), loodus­õnnetused või ka kestvad teetööd. Võib suureneda transporti­miseks kuluv aeg, aga ka veokulud (eri riikide erinevad tolli­tariifid, sadama- või veomaksud, doku­men­tide vormista­mine).

Euroopa Liidu infrastruktuuri­poliitika

Kiireks piiriüleseks kauba­saat­miseks on vaja korras ja toimivaid maanteid, raudteid, sadamaid, lennu­jaamu – terviklikku logisti­list süsteemi. See toob vajaduse koordi­neerida riikide­vahelise taristu ja transpordi­ühenduste rajamist. Hästi toimiv transport on oluline nii iga riigi kui ka kogu Euroopa majandus­liku ja sotsiaalse arengu jaoks. Paremad liikumis­võimalused aitavad kaasa majandus­kasvule ja uute töö­kohtade loomisele. Euroopas on transpordi alal tööl umbes 10 miljonit inimest ja see sektor annab ligikaudu 5% Euroopa Liidu SKP-st.

Euroopas on eesmärgiks ühtse turu­piir­konna loomine, et eden­dada kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumist.

Euroopa Liidu taristu­poliitika näeb ette luua üle­euroopa­line transpordi­võrgustik (TEN-TTrans-European Transport Network), kus on omavahel ühendatud maanteed, raudteed, lennu­väljad ja sise­veeteed. 2030. aastaks peaks olema loodud üheksa põhilist transpordi­koridori, kus kaks koridori ühendavad omavahel põhja ja lõuna, kolm koridori ida ja lääne. Lisaks neli diagonaalselt kulgevat koridori, mis ühendavad kõik ühtseks tervikuks.

Kõige selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste kiirem liiku­mine ning üldine konkurentsi­võime kasv. Lisaks uutele transpordi­koridoridele tuleb uuendada ka juba olemas­olevat teede­võrku, et muuta see lihtsasti kasutatavaks ja tõhusaks.

Transporditaristu

Euroopa Liidus on umbes 5 miljonit kilomeetrit kõvakattega auto­teid, millest kiirteid on 65 100 km. Raud­teid on 212 800 km, neist elektri­raudteid 110 458 km. Laevatavaid sise­veeteid on 42 709 km ulatuses. Üldine TEN-T võrgustik hõlmab 95 700 km maanteid, 106 000 km raudteid (seal­hulgas 32 000 km kiirraudteid), 13 000 km sise­veeteid, 411 lennujaama ja 404 mere­sadamat.

  • 106 000 km
  • 95 700 km
  • 13 000 km
  • 411
  • 404

Meresadamaid 

Lennujaamu 

Maanteid 

Raudteid 

Siseveeteid 

Küsimused

  1. Iseloomusta erinevaid transpordiliike, too välja nende head ja halvad küljed.
  2. Millised erinevad looduslikud ja majanduslikud tingimused mõjutavad erinevate transpordi­liikide arengut?
  3. Analüüsi eri transpordiliikide kasutus­võimalusi Euroopas. Milliseid pead eriti edukaiks ja arengu­suutlikeks?