Vana vahva lasteaed
Kui sa vahel vaatad ringi,
rõõmsas tujus kaed ja vaed,
näed, et maailm – see on mingi
vana vahva lasteaed.
Vaatad: läheb suur ja tähtis
onu – ena asjameest!
Mõtle: ema teda mähkis
neljakümne aasta eest!
Teist suurt onu (vist ministrit)
isa noomis: „Kuripatt –
sinust küll ei tule miskit!
Jälle sõid jääpurikat!“
Kosmonaut kord piima luttis.
Küüsi näris kirjanik.
Lüpsja raadio katki kruttis.
Nina koukis lihunik.
Arst ei tahtnud potil olla.
Maalis piletikontroll
(paha laps ta oli tollal)
plangu peale: „Ats on loll!“
Mänguasjapoe ees tuli
õpetajal jonnituur ...
Õnn, et vanastigi oli
mõni inimene suur,
õnn, et keelati ja kästi,
õpetati, tehti pai!
Õnn, et kasvatati hästi –
lõpuks lastest asja sai.
Ja ka sinu emaks-isaks
kasvatati kahte last.
Kui nad praegu jonniks, kisaks –
küll sul oleks piinlik vast!
Et ka sinust saaks kord asja,
tuleb vahel riielda,
kurjustada „Kus!“ ja „Kas!“ ja
kulmu altki piielda,
tusatuju lõpetada,
välja võtta jonnijuur,
juhatada, õpetada –
varsti oled ise suur.
- Koputa jalaga rütmi (st löö iga silbi juures jalaga vaikselt vastu põrandat).
- Lugege klassis luuletus ilmekalt ette.
- ringi –
- tähtis –
- kuripatt –
- kästi –
- last –
- Kirjuta luuletusele üks salm juurde.
Arutleme koos
- Mida teha, kui lapsel on tusatuju?
- Mõelge, mida väikesed lapsed võivad teha, suured inimesed aga enam mitte. Koostage rühmas sellistest asjadest loetelu.
Vanad päevikud
Koli hulgast oma ema
vanad päevikud ma leidsin,
salamahti lugemiseks
raamatute alla peitsin ...
Uskumatu, et mu ema –
kaunis, tark ja vana –,
kunagi on näinud-mõelnud
täpselt sedasama:
suved tühjaksjäänud linnas –
lausa imeväärne! –
sama minnatahtmisäng
ja sama aiaäärne.
See, kui mõni tüdruk
on su saladused reetnud ...
Mitu pikka õhtut oled
üksi kodus veetnud ...
Kõik, mis emal siin on kirjas,
kõik ma tunnen ära!
Ka need nutud, mis ta nuttis
naabripoisi pärast ...
- Millistest päevikutest räägib luuletus?
- Miks on päevik tähtis? Miks ei tohiks teised seda lugeda?
- Kas sul on (või on olnud) päevik?
Selles luuletuses räägitakse
1) suvel ilma sõpradeta linnas olemisest,
2)3)
- Mõelge paarilisega, millised teemad läheksid korda poistele. Proovige leida vähemalt 2–3.
- Kirjutage ka luuletus, kus ema päevikute asemel leitakse isa omad.
- Kas sinu meelest on päevikud rohkem tüdrukute asi või võiksid ka poisid sellega tegeleda?
- Kas sa tead mõnda lugu oma vanemate lapsepõlvest? Kui see pole saladus, siis räägi sellest ka teistele.
Arutleme koos
- Mis sa arvad, kas ka sinu vanemad või vanavanemad on kogenud samu rõõme ja muresid nagu sinagi?
- Mida tähendab sinu meelest sõna minnatahtmisäng?
Mõtle ja tegutse edasi
Päevikud on midagi isiklikku, ent varem oli ka selliseid kaustikuid, mida nimetati salmikuteks. Salmik on üksteisele kirjutatud luuletuste ja soovide kogumik.
Luuletused olid tihti elust enda ümber ning sisaldasid õpetusi, vanasõnu ja mõnikord ka käske-keelde. Salme võidi ise välja mõelda, kuid suur osa neist levis salmikupärimusena ühest salmikust teise. Tänapäeval on salmikute asemel blogid ja sotsiaalmeedia (näiteks Facebook), mõnikord ka sõbraraamatud („Minu salajane sõbraraamat“ vms).
Harjutus 3
Loe läbi mõned näited salmikutes olnud luuletustest ja proovi nende eeskujul ka ise midagi sellist kirjutada.
„Kes kõige lõppu kirjutab,
see kõige rohkem armastab.
Kes kirjutab veel peale mind,
see kõige rohkem vihkab sind.“
„Mäleta mind alati,
muidu teen sust salati.“
„Ela ilmas kui lind,
pea meeles ka mind!“
„Õpi-õpi hoolega,
siis saad kohvi koorega.“
Harjutus 4
Proovige klassis luuletuse „Vana vahva lasteaed“ salme näidendina esitada.
- Service provided by Star Cloud LLC