Linnarott ja maarott. Jean de la Fontaine

Rotid Türgi vaiba peal
​lasid maitsta meelel heal.
Sellist luksust nagu seal
polnud maarott näinud eal.

Jean de la Fontaine

Linnarott ja maarott

Jean de la Fontaine

Ükskord ennemuistsel aal
linnarotil kargas pähe
nõbuga, kes saabund maalt, 
maiustada, kas või vähe. 

Rotid Türgi vaiba peal
​lasid maitsta meelel heal.
Sellist luksust nagu seal
polnud maarott näinud eal. 

Nii nad naudisklesid koos,
millestki neil puudust polnud.
Kuid, kui pidu täies hoos,
​oleks nagu keegi tulnud. 

Linnarotil nõbu unub,
​sest see keegi paotab ust; 
​kapi alla kiirelt punub.
Sõber tal teeb sama just.

Möödas oht ja jälle välja! 
​Linnarott kui kala vees:
„Kustutame esmalt nälja,
kulla sõber põllumees!“

„Tänan väga!“ vastas nõbu.
​„Külastage parem mind!
Võõras mulle teie lõbu,
liialt kallis selle hind.

Teil siin alatasa sabin.
Maal ma rahumeeli söön.
Hüvasti! Ma käega löön
elule, mis pidev pabin.“

  • Miks maarott ei tahtnud linna jääda?
  • Samatähenduslikud on  sõnad.
  • Vastandliku tähendusega on  sõnad.
  • paotama –  
  • sõber –  
  • hüvasti –  

Mõtle ja tegutse edasi

  • Kontrolltöö ajal spikerdamine paneb pabistama ja rikub närve. 
  • Õige
  • Vale
  • Pinginaabri pealt maha­kirju­ta­mi­ne on sama mis teise arvel elamine. 
  • Õige
  • Vale
  • Puhta südametunnistusega inimestel on rõõmsam meel ja parem uni. 
  • Õige
  • Vale