Sulghäälik pika täishääliku järel
Loe ja võrdle sõnu. Mille poolest need erinevad? Ütle iga sõnaga üks lause.
KOKK – KOOK
SAKK – SAAK
TIKK – TIIK
SEPP – SEEP
KEPP – KEEP
RUTTU – RUUTU
Pane tähele!
Pika täishääliku järel kirjutame rõhutatult pika sulghääliku ühe tähega (k, p, t).
Mitmekülgne lehmatädi
Ilmar Trull
teeb –
jooki –
kooki –
saabas –
koogid –
saapad –
puudel –
tööta –


- löök
- kiikuma
- saag
- loodus
- vaade
- ootama
- tüütu
- vaata
- seebid
- giid
Sulghäälik täishäälikuühendi järel
Uuri tabelit ja otsusta selle põhjal, mitme tähega kirjutad rõhutatult pika sulghääliku lühikese või pika täishääliku ning täishäälikuühendi järel.
Lühike täishäälik | Pikk täishäälik | Täishäälikuühend |
+ rõhutatult pikk sulghäälik | ||
PAKK | PAAK | PAUK |
KAPP | KUUP | KAUP |
LATT | LAAT | LAUT |
Pane tähele!
Ka täishäälikuühendi järel kirjutame
rõhutatult pika sulghääliku
ühe tähega (k, p, t).
kõikki
kõiki
Vihje




- vaata
- haukus
- suppi
- leib
- ruut
- pakid
- saapad
- kott
- kõik
- vaip
- treppi
- saag
Mõtle ja tegutse edasi
Kallis vanaema! Tulen reetel maale. Palun keeda supi ja küpseta leipa. Mulle maitseb sinu tehtud sök. Aittan sul laua kata. Ahjaa, mu vanad saappad on katunud. Palun vaada, kas need jäid maale. Nendega on hea tiiki äärde ja lautta minna. Näkemiseni! Sinu pojapoek