1. Uue õppeaasta algus

Kuula!

Kuula ja korda! Harjuta õ ja ä hääldamist.

E-ülesanne. Kuula!

1. Loe ja jutusta!

Loe ja jutusta ühe noormehe mõtetest ja tunnetest kooliaasta alguses.

Maailmas on nii palju teid. Teed on nagu maa muster, mille inimesed on endast jätnud. Ka minul on siin osa – juba kaheksandat aastat sammun ikka mööda sama teed. Kord on see olnud sile, kord auklik, siis jälle kuiv, lumine või porine. On olnud päevi, mil olen seda teed käinud rõõmuga, teinekord aga kogu hingest vihanud. Jah, see on koolitee.

Kooliaasta algul kõnnin kooliteel rõõmuga. Siis paistab kõik uus, puhas ja värske. Staadionil on jooksurada puhastatud ja hüppekastis liivgi vahetatud. Ka võimlat on remonditud ja duširuumid korda tehtud. Ei jõua kohe kuidagi esimest sporditundi ära oodata: jalad lausa kibelevad värskele jooksurajale. Ja järsku saan ma aru, kuidas ilusas ümbruses võib end tõesti parema ja rõõmsamana tunda.

Mäletan, kui lõbus oli tegelikult koos klassi koristada. Panime muusika mängima ja laulsime oma lemmikansamblite laule. Roman laulis alati nii kõvasti, et tüdrukud hakkasid teda Kõlariks hüüdma. Kui aga füüsikaõpetaja tuli lärmi peale vaatama, mis siin toimub, leidis ta eest sellise vaatepildi: Riho mängib põrandaharjaga kitarri, Regina tantsib põrandapesulapiga ning Vova hoiab haamrit nagu mikrofoni käes ja laulab nagu kõige kuulsam rokkstaar. Siis panime muusika kähku vaiksemaks ja hakkasime jälle tõsiselt tööle. Klassi seina peal raamaturiiuli varjus on aga meie klassi logo, mille maalis Regina. Ta ütles, et peame seda vaatama alati, kui keegi tülli läheb – logo tuletab meile meelde, kui lõbus võib meil koos olla ja kui palju me koos suudame ära teha.

2. Mõtle välja ja joonista!

Mõtle välja ja joonista oma klassi kõige paremini iseloomustav märk (logo), aga nii, et teised seda ei näe. Siis kirjelda oma logo teistele, kes püüavad sinu jutu järgi seda joonistada. Pärast vaadake logosid koos ja arutage, mille poolest neist igaüks on huvitav.

3. Kirjelda koolihoonet!

Kirjelda koolihoonet, kus on mõnus õppida. Kasuta allpool pakutud sõnu.

maja, katus, korsten, pööning, kelder, aken, aknalaud, uks, rõdu, sein, lagi, põrand, ruum, klassiruum, vestibüül, garderoob, õpetajate tuba, kabinet, direktori kabinet, füüsikakabinet, arstikabinet, aula, raamatukogu, söökla, võimla

korda tegema, korras hoidma, koristama, parandama, värvima, puhastama, pesema, ära vahetama, ümber vahetama, välja nägema, ära vedama

4. E-ülesanne. Tuleta meelde antonüüme!

  • kuiv
  • sile
  • vana­aegne
  • hoolikas
  • eelmine aasta
  • märg
  • auklik, konarlik
  • täna­päevane
  • hooletu
  • järgmine aasta
  • terve
  • hele­(kollane)
  • rõõm
  • puhas
  • katkine
  • tume­(kollane)
  • kurbus
  • must, määrdu­nud

5. Rühmatöö

Võistelge, kes märkab kõige rohkem asju, mis on suve jooksul koolis muutunud. Esitage oma märkmed kirjalikult.

Kuula!

Kuula, kuidas kirjeldada kooliruume.

1.

2.

3.

6. Jutusta!

Jutusta oma koolist uuel õppeaastal.
  • Kuidas näeb välja kooliümbrus ja kooliõu?
  • Mida on koolimajas remonditud?
  • Mis ruumid on korda tehtud?
  • Kuidas näeb välja sinu klassiruum?
  • Kuidas näevad välja aula ja võimla?
  • Kas koolisöökla on sel õppeaastal mugavam ja ilusam? Kirjelda seda.
  • Kuidas püsib koolimaja korras ja puhas?
  • Miks ei ole koolis kõik alati nii korras, nagu me tahaksime?
  • Mida võiksid õpilased teha, et kool puhtam ja ilusam välja näeks?
Täida kuulamisülesanne 1 e-töövihikus.
Täida ülesanded 1, 2 ja 3 e-töövihikus.

Tuleta meelde!

nud-kesksõna

1. Moodustame da-tegevusnime tüvest.

2. Kasutame

  • lihtmineviku eitavas kõnes (ei laulnud)
  • täismineviku moodustamisel (ta on laulnud / ei ole laulnud)

7. Ütle laused!

Ütle laused lihtmineviku eitavas vormis.
  1. Me koostasime tabeli.
  2. Me vaatasime tunnis filmi.
  3. Me võistlesime maadluses.
  4. Nad laulsid kooli hümni.
  5. Me võrdlesime sõnavorme.
  6. Ta luges kuulutust.
  7. Nad tutvusid Eesti kaardiga.
  8. Ma kirjeldasin uut klassikaaslast.
  9. Ma ütlesin talle oma nime.
  10. Me töötasime rühmas.
  11. Nad viisid läbi klassikoosoleku.
  12. Tund algas õigel ajal.
  13. Mihkel lendas Saksamaale olümpiaadile.
  14. Ma sõin salatit ja jõin mahlajooki.

8. Jätka lauseid!

Jätka lauseid kahe-kolme sobiva tegusõnaga täisminevikus.
  1. Ma olen kooliümbrust koristanud, sügisel puulehti kokku riisunud, …
  2. Kas sa oled sööklas korrapidaja olnud, lauda katnud, …
  3. Leena ema töötab koolis koristajana. Leena on ema aidanud, tolmu pühkinud, …
  4. Me oleme raamatukoguhoidjale abiks olnud, õpikuid korrastanud, …
  5. Kas te olete ise kodus remonti teinud, lage värvinud, …
  6. Õpilased on ise oma kooli eest hästi hoolitsenud, lauad puhtad hoidnud, …
  7. Miks te ei ole klassi ära koristanud, tahvlit puhtaks pühkinud, …
Täida ülesanded 4, 5 ja 6 e-töövihikus.

9. Koosta sõnaühendeid!

Koosta näidise järgi sobivaid sõnaühendeid. Selleks kasuta tegusõnu jätkama, jätkuma, muutma, muutuma ning all toodud sõnu.

NÄIDIS:

jätkama
​mida? jätkasime teekonda
​millal? jätkasime matka hommikul

jätkuma
​mis jätkub? teekond jätkub
mida jätkub? julgust jätkub​
​kellel mida jätkub? mul ei ​jätku aega
​kui kauaks jätkub? jätkub kaheks päevaks

muutma
​mida? muudab käitumist
kes? mis? missuguseks muudab?​ uudis muutis mind tõsiseks​

muutuma
​missuguseks? muutub paremaks

töö, võistlus, arvutitund, matk, jõud, tarkus, huvi, toit, jäätis, elu, nimi, elukoht, arvamus, kasulik, keeruline, agressiivne, tõsine, raske, halb, hea, teistsugune

Õpi ära uued sõnad!

jätkama, jätkata, jätkan – продолжать

enda/teiste järelt koristama / koristada, koristan enda/teiste järelt – убирать за собой, за другими

vihkama, vihata, vihkan – ненавидеть

tuulutama, tuulutada, tuulutan – проветривать

akna/laud, -laua, -lauda – подоконник

sile, sileda, siledat – гладкий, ровный

auklik, aukliku, auklikku – ухабистый, дырявый

katkine, katkise, katkist – разбитый, сломанный, рваный

E-ülesanne. Uued sõnad

  • ненавидеть
  • подоконник
  • гладкий, ровный
  • продолжать
  • проветривать
  • разбитый, сломанный, рваный
  • убирать за собой, за другими
  • ухабистый, дырявый

jätkama, jätkata, jätkan – 

enda/teiste järelt koristama / koristada, koristan enda/teiste järelt – 

vihkama, vihata, vihkan – 

tuulutama, tuulutada, tuulutan – 

akna/laud, -laua, -lauda – 

sile, sileda, siledat – 

auklik, aukliku, auklikku – 

katkine, katkise, katkist –