Veendumus
Autor: Artur Alliksaar
Katkend
Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole
nukrust.
Ainult lapsed võivad sülelda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii,
et see ei tee kellelegi valu.
Kujutelmad käivad nii kaugel, et ei leia enam teed tagasi.
Tunded käivad nii kõrgel, et kõrgus kisub nad kiududeks.
Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab üdi.
Kes endast välja tungib, jõuab tühjusse.
Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel
ootavana.
- Võrdle Jüri Üdi proosaluuletuse „Olen pärisori” ja Artur Alliksaare proosaluuletuse vormi. Kumb on sinu arvates vormi poolest rohkem luule moodi? Miks?
Ajalooliselt ongi luule kõige rohkem kõnelenud armastusest, inimese ja looduse ilust, aga ka ülistanud jumalaid. Paljud neist teemadest pole ka praeguseks kuhugi kadunud. Armastus ja loodus on igavikulised teemad.
Samas on alati olnud ka neid luuletajaid, kes kirjeldavad argielu. Selliseid poeete huvitab ühiskond ja nad kujutavad selle puudusi ausalt ja hingega. Nii jäädvustavad nad ajastut, milles elavad. Võib öelda, et ka sellisel moel teeb kirjanik ajalugu.
Artur Alliksaar (1923-1966). Fragment Ilmar Malini maalist „Poeet"
©EAÜ, 2011
- Service provided by Star Cloud LLC