Meisterda liikuvaid pilte
Lisa. Liikumise nägemine
Seda, kuidas inimene näeb liikuvaid objekte, võib võrrelda filmi tegemisega. Filmile jäädvustatakse palju üksikpilte. Kui film kiiresti (vähemalt 18 pilti sekundis) läbi projektori lastakse, näeme filmis ühtlast liikumist. Ka aju fikseerib seeria järjestikuseid hetkelisi pilte (sekundis sadu) ning sulandab fikseeritud pildid kokku, nii et me näeme liikumist katkematu protsessina.
Väga kiiret liikumist me ei näe, sest võrkkesta valgustundlikud rakud ei tööta nii kiiresti. Kasside jt kiskjate silmad reageerivad välkkiirele liikumisele kümme korda kiiremini kui inimese silmad.
- Murra pabeririba kokku ja joonista pealmisele paberile üks kujund, nt kriipsujuku.
- Seejärel joonista alumisele paberile eelmise kujundiga kohakuti sama kujund mõnes teises asendis.
- Keera pealmise paberi ots ümber pliiatsi nii, et pealmine pilt jääb vastu pliiatsit.
- Rulli pliiatsit kiiresti edasi-tagasi ja vaata, kuidas kriipsujuku hakkab „elama“.
Kuidas inimene eri kõrgusega helisid kuuleb?
Kuulmisteravuse uurimiseks lastakse katsealusel kõrvaklappidest kuulata kindla kõrgusega helisid, mille tugevust muudetakse. Kui katsealune kuuleb heli, vajutab ta nupule. Nii saadakse teada, milline on vaikseim hääl, mida uuritav selle helikõrguse (võnkesageduse) juures kuuleb. Katsetulemused esitatakse graafikuna (audiogrammina) ja selle põhjal tehakse järeldus inimese kuulmisteravuse kohta.
Mürauuringud
Õpilased uurisid mürataset kooli ruumides: koridoris, bioloogiaklassis, sööklas, õpetajate toas ja puutööklassis. Nad mõõtsid seda vahetunnis ja tunni ajal andmekogujaga ja said järgmised tulemused. Koosta tabeli andmete põhjal vihikusse tulpdiagramm.
Mõõtmiskoht |
Müratase vahetunnis |
Müratase tunni ajal |
Koridor |
75 |
28 |
Bioloogiaklass |
61 |
54 |
Söökla |
79 |
33 |
Puutööklass |
63 |
108 |
Õpetajate tuba |
47 |
24 |
Kuulmist mõjutavad tegurid
Uuri arvutimudeli abil, millised tegurid ja kuidas võivad mõjutada kuulmist.
Kui kiiresti tekib maitseainsting?
Töövahendid: sool, suhkur, kaks väikest spaatlit või tikku, sekundinäidu või ‑osutiga kell, vett suu loputamiseks
Töö käik:
- Uurija paneb ettevaatlikult katsealuse keele keskele kas soola või suhkrukristallikesi. Seda tehakse kolm korda. Iga kord märgib ta üles katse alguse kellaaja. Ainet tuleb võtta nii vähe kui võimalik ning selle kogus peaks töö käigus olema alati enam-vähem ühesugune. Katsealune ei tohi teada, kumba ainet ta parasjagu katses määrab.
- Kohe, kui katsealune annab märku, et tunneb maitset, fikseerib uurija maitseaistingu tekkeks kulunud aja. Katsealune ütleb ka, kas tegu oli soola või suhkruga. Nii aeg kui ka see, kas katsealune arvas aine õigesti (vastavalt + või –), märkige tabelisse.
- Ärge unustage katsete vahel loputada suud!
- Vahetage rollid ja korrake katset. Kandke ka need andmed tabelisse.
- Analüüsige katsetulemusi ja tehke järeldused.
1 | 2 | 3 | |||||
+/- | Aeg (sek) | +/- | Aeg (sek) | +/- | Aeg (sek) | ||
Katsealune nr 1 | Sool | ||||||
Suhkur | |||||||
Katsealune nr 2 | Sool | ||||||
Suhkur | |||||||
Järeldused
Kokkuvõtteks
Tean,
- missugune on silma ehitus ja töö põhimõte;
- mis on lühi- ja kaugnägevus ja kuidas neid häireid korrigeeritakse.
- milline on kõrva ehitus ja kuidas tekib kuulmisaisting;
- milline on haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitus ning töö;
- kuidas meeleelundite tervis sõltub eluviisidest.
Oskan
- selgitada, kuidas tekib nägemisaisting ja mis tähtsus on selles silma eri osadel ja ajul.
- analüüsida, kuidas on seotud kuulmis- ja tasakaalumeel ning maitsmis- ja haistmismeel;
- tuua näiteid meeleelundeid kahjustavatest teguritest ja nende vältimise viisidest;
- planeerida ja teha uurimistööd meeleelundite tundlikkuse kohta.
- Service provided by Star Cloud LLC