Kordamis­ülesanded õpilasele ja kontrolltööks

1. Defineeri mõisted.

Sisenõrenäärmed on  

Vastus
hormoone tootvad juhadeta näärmed.

Hormoonid on

Vastus
Hormoonid on keemilised ained, mis reguleerivad elundite talitlust.

Refleks on

Vastus
kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele.

Refleksikaar on

Vastus
tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb.

Akson on

Vastus
närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad.

Dendriit on

Vastus
närviraku lühike jätke, mis võtab närviimpulsid vastu ja juhib närviraku kehasse.

Ajukoor on

Vastus
suuraju mõne millimeetri paksune väliskiht. 

2. Lohista sisenõrenäärmete nimetuste numbrid õigesse kohta.

                  3. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mil igaühel on oma ülesanne. Vali, milline sisenõrenääre millist hormooni toodab.

                  toodab hormoone, mis mõjutavad teiste sisenõrenäärmete tööd ja , mis mõjutab organismi kasvu.

                  toodab hormoone, mis reguleerivad einevahetuse kiirust ning laste kasvamist ja arengut.

                  toodab hormoon , mis reguleerib glükoosi hulka veres.

                  toodavad hormoon , mis valmistab organismi ette pingutuseks ning eritub verre ka tugevate emotsioonide korral.

                  toodavad , mis mõjutab mehe teiseste sootunnuste arengut.

                  toodavad , mis mõjutab naise teiseste sootunnuste arengut.

                  4. Kirjuta lünkadesse õiged hormoonid (omastavas käändes).

                  Kui hormoon sünteesitakse liiga vähe, koguneb glükoos verre ja eritub uriiniga, st inimesel on suhkurtõbi. Kui ajuripats sünteesib liiga vähe, jääb inimene kääbuseks, ja kui ajuripats sünteesib seda liiga palju, kasvab inimene ülipikaks, hiiglaseks. Kui sünteesitakse liiga vähe, on inimese ainevahetus liiga aeglane, ja kui liiga palju, siis ainevahetus on liiga kiire.

                  5. Kirjuta viidatud osade nimetused ja lõpeta laused.

                  Kesknärvisüsteem koosneb  

                  Piirdenärvisüsteem koosneb  

                  Vastus
                  Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest.

                  6. Kirjuta punktiirile, milline närvisüsteemi osa seda ülesannet täidab, vali loetelust õige nimetus. 

                  Suuraju, seljaaju, väikeaju, peaaju, piklikaju, piirdenärvisüsteem, somaatiline, autonoomne.

                  juhib organismi talitlust.

                  vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel.

                  kannab infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse.

                  juhib lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras.

                  Selle kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel.

                  närvisüsteem juhib tahtele alluvate skeletilihaste tööd.

                   närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust.

                  kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu.

                  töötleb ja säilitab infot, juhib tahtlikku tegevust, sellega on seotud kõnelemine, õppimine jm.

                  on aju osa, mis reguleerib tahtele allumatute elundite (nt südame) tegevust.

                  7. Refleksikaar

                  • Kesknärvisüsteemi rakud edastavad närviimpulsi järgmistele närvidele.
                  • Närvid juhivad närviimpulsi reageerivasse elundisse.
                  • Närvid juhivad erutuse kesknärvisüsteemi.
                  • Elund reageerib närviimpulsile.
                  • Närvirakud võtavad erutuse vastu.

                  8. Omandatud ja kaasasündinud refleksid. 

                  Tingitud refleksid on 

                  Eluks vajalikud refleksid on 

                  Imemisrefleks ja neelamisrefleks on 

                  Silmade kiire sulgemine mingi eseme kiirel lähenemisel on kaitserefleks.

                  Kogemuse põhjal, õppimise teel kujunevad refleksid.

                  Kaasasündinud kaitserefleksid on 

                  Käe äratõmbamine kuuma pinda puudutades on refleks.

                  9. Närvisüsteemi kahjustavad ained

                  Uimastid on närvisüsteemi mõjutavad ained ja nende hulka kuuluvad 

                  Sõltuvust võivad tekitada 

                  Uimastisõltuvus tekib kergemini 

                  Noorte ajus tekivad uimasti toimel muutused kui täiskasvanul.

                  Uimastisõltuvus tekib 

                  10. Uimastite mõju organismile

                  Mis on füüsiline sõltuvus?

                  Selle korral 

                  Näidisvastus
                  organism ei saa enam uimastava aineta hakkama ja vajab seda aina suuremas koguses.

                  Mis on psüühiline sõltuvus?

                  Selle korral 

                  Näidisvastus
                  inimene ei suuda vastu seista soovile uimastavat ainet uuesti kasutada, inimesel on vastupandamatu soov jälle kogeda uimastiga saavutatavat tunnet.

                  Miks tekib uimastisõltuvus noortel kergemini kui täiskasvanutel? 

                  Näidisvastus
                  Noorte ajus toimuvad muutused kiiremini kui täiskasvanutel.

                  Milline on alkoholi mõju organismile ühekordse joobe, milline pikaajalise tarvitamise korral? Too kummagi kohta kaks näidet.

                  Ühekordse joobe korral  

                  Näidisvastus
                  organismi reageerimiskiirus väheneb, häirub koordinatsioon ja kõnnak, väheneb enesekontroll ja otsustusvõime, halveneb nägemine ja kuulmine, tekib kõnetakistus.

                  Alkoholi pikaajalise tarvitamise korral 

                  Näidisvastus
                  osa ajurakke hävib, kahjustuvad südametöö- ja hingamiskeskused väikeajus,  mälu ja vaimsed võimed halvenevad, tekivad unehäired, püsivad tasakaalu- ja käimishäired, tekib alkoholisõltuvus, inimene mandub vaimselt ja moraalselt.