- Millised piirkonnad mängisid olulist rolli Vana-Vene riigi kujunemises?
- Miks kujunes vene kultuur teistsuguseks kui Lääne- ja Põhja-Euroopa kultuur?
Vana-Vene riigi teke
Vana-Vene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite, nn varjaagidega. Legend räägib, et 862. a panid riigile aluse teiselt poolt merd kohale kutsutud kolm venda. Ka arheoloogiline leiumaterjal kinnitab, et 9.–10. sajandil mängisid skandinaavlased Vana-Vene riigis olulist rolli.
Esimene teadaolev Vana-Vene vürst Rjurik valitses üksnes Põhja-Venemaal, kas Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis. Umbes 880. aasta paiku vallutas tema järglane vürst Oleg Kiievi (tänapäeva Ukraina pealinn) ning tegi sellest oma riigi keskuse. Järgmiste valitsejate ajal laiendati riiki veelgi: vallutati ja liideti endaga ümbritsevaid rahvaid. Mitmel puhul söandas Kiievis resideerunud suurvürst rünnata koguni suurvõimu Bütsantsi, enamasti küll erilise eduta.
Vana-Vene riik oli paljurahvuseline. Põhjapoolsetel aladel elasid 9. sajandil veel valdavalt soomeugrilased, kelle sekka imbus lõuna poolt järjest enam slaavlasi. Enamik slaavlasi asus algul elama kaubateede äärde tekkinud linnadesse ja nende ümbrusesse. Kaubateedel liikusid ka varjaagid ning osa neist jäi koos peredega linnadesse elama. Riigi lääneosas elas baltlasi, idaosas türgi rahvaid. Aastasadade jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid lõpuks kõik rääkima vene keelt.
- Vaata kaarti ja arutle, miks paiknesid Vana-Vene olulisemad keskused Kiievis ja Novgorodis. Milline tähtsus oli seejuures kaubateedel?
Lugu Vana-Vene riigi asutamisest
Aastal 6370 (862) kihutasid nad varjaagid tagasi mere taha, ei andnud neile maksu. Nad hakkasid end ise valitsema, kuid nende vahel polnud õigusepidamist, suguvõsa tõusis suguvõsa vastu, sündisid riiud ja nad hakkasid omavahel võitlema. Nad ütlesid üksteisele: „Me peame otsima endale vürsti, kes meie üle valitseks ja kohut mõistaks.“ Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, see on russide juurde, sest niimoodi kutsuti neid varjaage... Tšuudid, sloveenid ja kriivitšid ja vepslased ütlesid russidele: „Meie maa on suur ja viljakas, aga korda seal ei ole. Tulge ja olge kuningateks ja valitsege meie üle!“
Ja nad valisid kolm venda ja need võtsid kogu russi rahva endaga kaasa ja tulid. Vanim, Rjurik, asus Novgorodi, järgmine, Sineus, Beloozerosse ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Ja nende varjaagide järgi sai Vene riik nime. ... Kolm aastat hiljem surid Sineus ja tema vend Truvor ja võimu võttis üle Rjurik.
(Nestori kroonika, u 1113)
- Mis oli kroonika andmetel ajendiks kutsuda valitsejad võõralt maalt?
- Mis võis olla tegelik põhjus, et russid Venemaale tulid?
Ristiusu vastuvõtmine ja riigi kõrgaeg 10.–11. sajandil
Kuigi osa Vana-Vene riigi elanikke ning ka valitsejaid olid juba varem ristitud, võttis suurvürst Vladimir Püha Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal. Vladimiri ristimine kinnitati tema ja Bütsantsi keisri õe Anna abieluga. Kroonikad jutustavad, kuidas vürst olevat seejärel käsutanud kogu Kiievi elanikkonna Dnepri jõkke ja lasknud nemadki ristida. Tegelikkuses võttis suure riigi ristiusustamine kaua aega ning leidis esialgu rohkesti vastupanu. Vana-Vene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg (1019–1054). Jaroslav tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlustusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut.
Riigi killustumine ja häving
Vana-Vene riik ei olnud ühtne tervik, vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest, mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Kõik nad pidid alluma Kiievis valitsevale suurvürstile, kuid tegelikult olid võrdlemisi iseseisvad. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel.
1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst, kes nüüd nimetas end ise suurvürstiks, Kiievi. Endine pealinn rüüstati põhjalikult. Lõplikult lagunes Vana-Vene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel.
Novgorodi vürstiriik
Novgorod oli Vana-Vene riigis Kiievi järel tähtsuselt teine linn, selle vürstiks oli sageli suurvürsti vanim poeg ja pärija. Linnaks sai see tegelikult alles 10. sajandi lõpul, enne seda oli tegemist keskaegsest Novgorodist 2 km kaugusel paikneva Holmgardi (tänapäeval Gorodištše) linnuse ning selle juures paiknenud asulaga. Linnuses elasid Skandinaavia päritolu vürstid oma kaaskonnaga ning mitmed Skandinaavia kuningasuguvõsade liikmed otsisid siit poliitilist varjupaika. Kuigi Novgorodi ümbruses elas juba 9.–10. sajandil slaavlasi, olid läänemeresoomlased Novgorodi vürstiriigi rahvastikus ülekaalus. Samasugune oli olukord Pihkvas, mis oli pikka aega Novgorodile alluv vürstiriik.
Novgorodi valitsemises oli väga suur osatähtsus veetšel. Seal valiti linna juht, nn possaadnik. Isegi vürst pidi enamasti alluma veetše otsustele.
Novgorodist on leitud palju muistiseid. Seal on erakordselt hästi säilinud puithoonete alumised palgid ning kõikvõimalikud puust, nahast ja tohust esemed. Kuulsad on Novgorodi tohtkirjad – kasetohust ribad, millele linnaelanikud olid kirjutanud üksteisele sõnumeid.
Kaubandus
Majanduslikus mõttes tugines Vana-Vene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele, eriti 9.–10. sajandil. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Üks neist ühendas Läänemerd Volga jõe kaudu Kesk-Aasia rikaste riikidega. Teine tee viis „varjaagide juurest kreeklaste juurde“, st Läänemerelt läbi Novgorodi ja Kiievi Bütsantsi. Kaupmehed liikusid piki Venemaa suuri jõgesid. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha, mille vastu saadi araabia maade hõberahasid ning Bütsantsi luksuskaupu.
Esiplaanil ostab kas Eestist või Rootsist pärit kaupmees novgorodlastelt karusnahku. Kaupmeeste ees laual on näha märkmete tegemiseks mõeldud vahatahvlit ja stiilust (kirjutamispulgake). Kauba eest maksti hõbedaga, mida kaupmees väikeste kaalude ja kaaluvihtidega kaalub. Vasakul valib ilmselt vadja päritolu naine endale savipotti. Taamal jälgib toimuvat Novgorodi ülikute paar koos lapsega. Nemad kannavad Bütsantsi stiilis rõivaid.
Kultuur
Vana-Vene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vastuvõtmist ehitasid sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsantsist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Vürstid ja ülikud riietusid ning ehtisid end bütsantslaste eeskujul, kreeklased mõjutasid ka nende igapäevaseid kombeid ja mõttelaadi.
Ka slaavi tähestiku kasutuselevõtt Vana-Vene riigis oli seotud kreeklaste mõjuga. Kirjaoskus oli Vana-Vene linnades küllaltki levinud. Kirjutati peaaegu alati vanaslaavi keeles, mis soodustas selle keele kasutuselevõttu kogu riigi alal.
Ühiskond
Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk bojaaride ja nende perekondade käes. Olulist rolli mängis vürsti sõdalastest kaaskond družiina, mis riigi algusajal oli tihti Skandinaavia päritolu. Taluomanikel ja teistel vabadel inimestel oli Vana-Venes vähem sõnaõigust kui näiteks Skandinaavias. Juba 11. sajandiks polnud paljudel neist enam rohkem õigusi kui orjadel.
Veidi paremas olukorras olid vabad linnaelanikud. Linnas võttis tähtsamaid otsuseid vastu veetše ehk rahvakoosolek. Veetše mõjuvõim oli eri vürstiriikides erinev. Kõige mõjukamad olid Novgorodi veetšed.
Naised ja perekond
Naise sõnaõigus Vana-Vene ühiskonnas oli eri rahvastel erinev. Skandinaavia algupära ühiskonnakihtides ning läänemeresoomlastega asustatud aladel oli see üldjuhul suurem kui riigi lõunapoolsetel aladel. Bütsantsi kultuuri mõjul halvenes tõenäoliselt siiski naiste olukord ka põhja pool, sest idakirikus käsitleti naisi alamate olenditena kui mehi.
Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid vähemalt oma igapäevaelus suhteliselt vabad. Vana-Vene vürstide ja bojaaride naispere elas aga eraldatult spetsiaalsetes naistehoonetes, kust nad ei tohtinud iseseisvalt väljuda, rääkimata perekonnaväliste meestega kohtumisest.
Enne ristiusustamist oli vürstidel kroonikate andmeil mitu ametlikku naist, lisaks liignaisi. Mitmenaisepidamine oli iseloomulik siiski vaid kõrgkihile, enamikul meestel oli vaid üks naine.
Vürstinna Olga
Ainus teadaolev naissoost valitseja Vana-Vene riigis oli Olga (skandinaaviapäraselt Helga). Vürstinna Olga valitses aastatel 945–960 oma alaealise poja Svjatoslavi esindajana. Mõningatel andmetel oli Olga pärit Pihkvast.
Olga mehe vürst Igori tapsid drevljaanid, kui ta oli nende juures maksu kogumas. Olga maksis julmalt kätte. Drevljaanid saatsid nimelt Kiievisse oma saatkonna, paludes Olga kätt oma vürstile. Olga võttis 20-mehelise saatkonna algul sõbralikult vastu, väites, et ta soovib osutada neile au kogu oma rahva juuresolekul. Ta soovitas saatkonnal lasta end kanda vürstinna ette paadis, vältimaks sel kombel nii ratsutamist, vankrissõitu kui ka jalgsi käimist. Nii tehtigi. Olga oli aga lasknud öösel kaevata tohutu sügava augu, kuhu saadikud koos paadiga heideti. Ise küsis ta pilkavalt: „Kas olete osutatud auga rahul?“ Seejärel lasi ta augu mulda täis ajada, mattes saadikud elusalt.
Drevljaanide teisel saatkonnal palus Olga end enne tema ette ilmumist pesta ning suunas nad sauna, mille seejärel lasi koos nendega maha põletada. Oma mehe hauale lasi ta püstitada suure kääpa, sellega seoses korraldati pidusöök, kuhu oli kutsutud ka drevljaanide kolmas saatkond. Need lasi Olga oma sõdalastel täis joota ja seejärel tükkideks raiuda.
Kõik kolm Olga legendaarset kättemaksu on seotud matuserituaaliga ilmselt surnud vürst Igori auks. Lisaks võttis Olga ette ka sõjakäigu drevljaanide vastu, põletas kavalusega ja võltse lubadusi andes maha nende linna ning pani neile peale rasked maksud.
- Millised võisid olla moraalinormid Vana-Vene riigis Olga legendi põhjal?
- Mida võib järeldada legendi põhjal vürstide matuserituaalide kohta enne ristiusu vastuvõtmist?
Mõisted
- varjaagid – tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid
- Rus – Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa)
- tšuudid – osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased, Vana-Vene allikates
- bojaar – Vana-Vene ülik
- veetše – rahvakoosolek Vana-Vene linnas
- družiina – Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond
Küsimused
- Millised rahvad elasid Vana-Vene riigis? Mis võis olla põhjuseks, et vene keel kujunes kõigi nende ühiskeeleks?
- Kuidas toimus ristiusu vastuvõtmine ja millised olid selle tagajärjed vene kultuurile?
- Võrdle naiste elu Vana-Vene riigis ja viikingiaegses Skandinaavias.
- Service provided by Star Cloud LLC