Traditsioonid

Me oskame seda, mida meie vanemad, vanavanemad, õpetajad ja lähedased meile õpetanud on. Et mineviku pärandit alles hoida, on igal rahval oma traditsioonid.

Traditsioon on pärandatud komme või tava. Paljud eesti rahva traditsioonid on seotud meie tähtpäevadega. Need on kirjas rahvakalendris.

Mardipäeva eelõhtul joosti marti. Vanasti tegid seda enamasti mehed, hiljem ka meesteks riietunud naised. Mardipäevast algas talveaeg ja tubased tööd.

Mardipäeval oli kombeks laulda ja pilli mängida, käratseda, kolistada, kellasid helistada. Arvatakse, et nii peletati eemale pahasid jõude.

Kadrilaupäeval jooksid ringi kadrid ehk kadrisandid ja soovisid perele karjaõnne. Ringi jooksid peamiselt naised või naisteks maskeerunud mehed.

Kadrisantide laulud ja tantsud polnud nii kärarikkad kui mardisantidel. Kadrid kontrollisid laste lugemisoskust ja tüdrukute käsitööoskust. Mardi- ja kadrisantide etteaste järjestus oli üsna ühesugune. Neile peredele, kes sante tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi sajatusi.

Jõulud on rahvakalendri tähtsaimad pühad, sest neist alates hakkavad päevad jälle pikemaks minema ja seega on päikest rohkem. Jõule ja aastavahetust tähistatakse kogu maailmas rikkaliku toidulaua, mängude ja lauludega. Jõulude juurde kuuluvad perega koos olemine, toa kaunistamine, kingitused, lahkunud pereliikmete mälestamine, jõulupuu, jõululaulud.

Rehielamus toodi jõuluks tuppa õled, milles mürati ja mängiti. Jõululaupäeval käidi saunas. Jõuluõhtul tuli süüa 9–12 korda või panna lauale sama suur arv roogi. Jõuluõhtul viidi loomadele lauta leiba ja sooviti neile häid pühi. Külas käis jõulusokk, ‑kurg või muu maskeeritud tegelane, kes tegi tempe ja hirmutas lapsi ning kellele pakuti süüa-juua ja ande. Kogu jõuluaja ei tohtinud tööd teha.

Vastlapäev on noorkuu teisipäeval seitse nädalat enne lihavõtteid.

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja, sellest algas suur paast, mis kestis lihavõteteni. Vastlapäeva toit on soolaoad, seajalad, hernesupp ja vastlakuklid.

Vastlapäeval lasti liugu, et nii linaõnne tagada. Mida pikem oli liug, seda pikem kasvas lina. Nüüdki võisteldakse vastlapäeval pikema liu laskmises.

Euroopa lõunaosas tähistatakse seda päeva suurte ja kirevate karnevalidega.

Jaanipäev on iidne suvepüha. Sellele eelneval õhtul süüdati jaanituli, mis sümboliseeris päikest. Jaanitule ümber oli tavaks tantsida ja laulda. Ka tänapäeval tehakse sõprade või perega jaanilaupäeval lõket.

Jaanipäeva juurde on läbi aegade käinud maagilised toimingud. Näiteks korjasid tüdrukud üheksat sorti lilli ja panid need ööseks padja alla, et näha unes oma tulevast meest. Öösel otsiti ka sõnajalaõit, mille leidja pidi saama rikkaks ja valdama salakeeli.