Rahu taastamine Euroopas
Pärast Napoleoni alistamist 1814.–1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viini kongressile, et taastada Euroopas „rahu ja kord“. Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise.
Nii palju kui võimalik, anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Kongressil pandi ühtlasi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Territooriumite ümberjagamisega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal.
LISA. Restauratsioon Prantsusmaal
Prantsusmaa senat oli nõustunud Louis XVIII võimuletulekuga vaid juhul, kui kuninga võimu piiratakse konstitutsiooniga. Kuningas pidi välja andma konstitutsioonilise harta. Louis XVIII suutis saavutada siiski nii palju, et tema võimu allikaks kuulutati „jumalik õigus“ ja dünastiline e perekondlik järjepidevus, mitte aga rahva tahe. Kõrgeim võim riigis pidi kuuluma ikkagi kuningale, mitte rahvale.
Katkeid Prantsusmaa konstitutsioonilisest hartast
Louis, Jumala armust, Prantsusmaa ja Navarra kuningas. Me esitame ja anname vabatahtlikult oma alamatele konstitutsioonilise harta.
- Prantslased on võrdsed seaduse ees, mis iganes on nende tiitlid või auastmed.
- Nad maksavad vahet tegemata riigi kulude katteks makse vastavalt oma varale.
- Nende isiklik vabadus on samuti garanteeritud; kedagi ei saa vastutusele võtta ega arreteerida, kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab.
- Kuninga isik on eksimatu ja püha. Tema ministrid vastutavad. Ainult kuningale kuulub täidesaatev võim.
- Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks.
- Seadusandlikku võimu teostatakse kollektiivselt kuninga, Peeride Koja ja Saadikute Koja osalusel.
- Miks andis Louis XVIII välja konstitutsioonilise harta?
- Kas konstitutsiooniline harta taastas Prantsusmaal seisusliku korra ja aadli eesõigused? Põhjenda.
- Kui ulatuslik oli kuninga võim?
Euroopa kooskõla
Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ja ühiselt lahendusi otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Selline kongressisüsteem, mille kohaselt riikide tüliküsimusi lahendatakse esmalt diplomaatiaga, kongressidel ja mitte sõjaga, oli tollal küllaltki uus idee. Ja nagu aeg näitas, andis see esialgu päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas küll väiksemaid sõjalisi konflikte, kuid suurriigid omavahel ei sõdinud. Nii pikka rahu suurjõudude vahel polnud Euroopas olnud juba sajandeid.
- Prantsusmaa
- Preisimaa
- Venemaa
- Rootsi
- Austria
- Suurbritannia
Saksa Liidu loomine
Viini rahukongressil otsiti lahendust ka killustunud Saksamaa küsimusele. Saksamaa koosnes veel 19. sajandi algul rohkem kui 200 omaette riigist, mida valitsesid iseseisvad kuningad ja hertsogid. Kõik Saksa riigid olid kuni 1806. aastani kuulunud Saksa-Rooma keisririigi koosseisu, sellele oli aga Napoleon lõpu teinud. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keiser Rooma keisri tiitlit tagasi ei saanud ning kõiki Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati uus ühendus – Saksa Liit, millesse kuulus 41 liikmesriiki. Saksa Liidu eesistujariigiks sai Austria. See põhjustas aga konflikte Preisimaaga, kes ei soovinud teisejärgulise kohaga kuidagi leppida. Järgmistel aastakümnetel suutis just Preisimaa Saksa Liidu majandust ja poliitikat enda kasuks suunata.
- Ühendus, millesse kuulus enam kui 200 riiki ja mida juhtis Saksa-Rooma keisririik.
- Ühendus, kuhu kuulus 41 riiki ja mille eesistujariik oli Austria.
- Ühendus, kuhu kuulus 41 riiki ja mille eesistujariik oli Preisimaa.
Konservatismi sünd
Konservatiivne hoiak tähendab vaenulikkust liialt järskude uuenduste vastu. Loomulikult on seesugune mõtteviis väga vana, kuid uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Kõige konservatiivsemad olidki suurmaavaldajatest aadel ja kirik. Konservatiivid rõhutasid põhimõttelist inimeste ebavõrdsust ning vastuvaidlematut vajadust kirikut ja kuningat austada. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavaks kuni 19. sajandi keskpaigani.
- kiired ühiskondlikud muudatused
- alalhoidlikkus
- traditsioonilised vaated
- ajalooline järjepidevus
Konservatiivse mõtte rajajad
Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke’i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Burke rõhutas, et rahva vanu tavasid ja väljakujunenud poliitilist korda tuleb austada. Ta küsis, kas tõesti võiks keegi „langeda nii räigesse jultumusse, et näeb oma riiki kõigest tüki valge paberina, millele ta võib kritseldada kõike, mis talle ainult pähe tuleb“. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides.
Hoopis äärmuslikumate vaadetega oli Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre, kes Prantsuse revolutsioonist kirjutades purskas lausa tuld. Ta nimetas kuninga kukutamist ja kiriku eesõiguste kaotamist saatana sepitsetud katastroofiks, millele ei leidu mingit õigustust. Maistre’i kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks.
Konservatism poliitikas
Konservatiivid rõhutasid, et inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võrdsust. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga.
Kuni 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivne maailmavaade ei seostunud enam ainult monarhi, aadli ja kirikuga, vaid seda hakkas esindama jõukas keskklass. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele.
Töö pildiga
- Leia pildilt kuningavõimu sümbolid.
- Milliseid ühiskonnakihte kroonimispildil kujutatakse?
- Milliseid ühiskonnakihte maalil ei kujutata?
- Miks võib väita, et see maal väljendab konservatiivseid vaateid?
Mõisted
- kongress – tähtsaid küsimusi käsitlev suur nõupidamine
- restauratsioon – vana korra taastamine
- konservatism – alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus
- reaktsiooniline – tagurlik, aegunut kaitsev, vanameelne
Küsimused
- Miks kutsuti kokku Viini kongress?
- Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa tuleviku üle?
- Mida Viini kongressil otsustati?
- Kuidas loodeti Euroopas edaspidi rahu tagada?
- Kirjelda konservatiivide poliitilisi vaateid.
- Milliste inimgruppide huve konservatism kõige enam kaitses? Miks?
- Service provided by Star Cloud LLC