Teaduse arengu uued suunad
Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.–1930. aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Tänu võidule esimeses maailmasõjas saavutasid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärgsetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.
Loodusteadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronoomid, bioloogid ja keemikud. Keemikud õppisid näiteks looma tehis- ehk sünteetilisi aineid. Täppisteadlaste avastustest oli palju kasu meditsiini arengule. Tehti kindlaks valkude ehitus ning hakati uurima ainevahetusprotsesse. Esimest korda saadi kunstlikul teel vitamiine ning antibiootikume. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks.
Ka diktaatorlikes riikides tehti väljapaistvaid avastusi, kuid riigijuhid nõudsid teadlastelt eelkõige uute relvade loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust. NSV Liidus tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed sellega, et üritasid tõestada kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natsi-Saksamaal aga usuti, et on võimalik teaduslikult kindlaks määrata „tõelise aarjalase“ välistunnused. „Kõlbmatuid“ (juute, mustlasi, saksa soost vaimu- või kehapuudega inimesi jt) asuti hävitama või viljatuks muutma.
Šoti päritolu bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming avastas 1928. aastal penitsilliini. Edaspidi sai sellega ravida selliseid raskeid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkused.
LISA. Tuumafüüsika areng
Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika ehk aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. Juba 1919. aastal teostas Uus-Meremaal sündinud Briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930. aastail avastas Prantsuse füüsikutest abielupaar Irène ja Frédéric Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. 1930. aastate lõpuks jõudsid mitme maa teadlased juba praktikas nii kaugele, et saadi tuuma lõhustumisel vabanevat energiat. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine muutis maailma arengut. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942. aastal USA‑s. Mitmes riigis töötati ka tuumapommi loomise kallal. Esimest korda kasutas tuumapommi USA 1945. a augustis Jaapani vastu.
- penitsiliin
- tehisradioaktiivsus
- insuliin
- aatomituum
- A. Fleming
- Irène ja Frédéric Joliot-Curie
- F. Banting ja C. Best
- E. Rutherford
LISA. Rassiteooria
Natside arvates jagunesid rassid kolmeks: 1) aarjalastest valitsejad; 2) järgijad ehk need, kes olid küll suutelised aarjalaste kultuuri järgima, kuid mitte ise seda looma; 3) juudid, mustlased ja teised „kahjulikud“ rahvad, keda kirjeldati lihtsalt kui „kultuuri hävitajaid“. Esialgu pakuti aarjalase välistunnusteks muu hulgas heledaid juukseid, siniseid silmi, pikka kasvu. Kuid siis märgati, et keskmist kasvu pruunide silmade ja tumedate juustega Hitler ei sobinud tõelise aarjalase välimusega kokku. Seejärel hakati otsima teisi tunnuseid, et ka füürer ja tema abilised annaksid õige ülemrassi esindaja mõõdu välja.
Tehnika võidukäik: elekter ja bensiin
Teaduse edusammud aitasid kaasa elektrotehnika, side ja transpordi arengule. Tehnika võidukäiku iseloomustas elektrienergia laialdane tootmine ja tarbimine. Elekter oli väga oluline uutes tööstusharudes ning masinate ja konveierite rakendamisel tootmises. Tänu elektrile arenes jõudsalt sidetehnika, eriti raadio.
Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus murrangulise tähtsusega sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Auruvedurite ja -laevade asemele tulid mootorvedurid ja -laevad. Põldudele jõudsid traktorid ja kombainid. Rikkamates riikides oli ka autost kui luksusesemest saamas tavaline tarbekaup. Esirinnas oli USA, kus Henry Fordi autofirma Ford Motor Company hakkas tootma lihtsat ja kättesaadavat automudelit T. Odavat ning vähenõudlikku rahvaautot (Volkswagen) üritati 1930. aastate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmine läks lahti alles pärast teist maailmasõda.
Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki ehk biplaani asemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümme aastat hiljem ületati esimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastal ka põhjanaba.
See kujutab moodsat koduperenaist, kes lülitab oma pesumasina elektrivõrku ja võib minna välja aega veetma. 1920.–30. aastail muutus totalitaarsetes riikides igapäevaelu lahutamatuks osaks poliitiline propaganda, millega diktaatorid püüdsid rahva meelsust mõjutada. Lääneriikides seevastu hoogustus reklaam, mis kutsus tarbijaid üles raha kulutama ja uusi tarbekaupu ostma. Paraku jäi paljude inimeste ostujõud veel võrdlemisi väikeseks.
Raadio
Raadio kujundas ümber vaeste inimeste elu … nii nagu mitte miski muu kunagi varem. See tõi maailma neile koju. Sellest alates ei pidanud ka kõige üksikumad inimesed enam kunagi täiesti üksi olema. Ja mida iganes võidi öelda, laulda, mängida või mõnel muul moel kuuldavaks teha – see kõik oli nüüd nende käsutuses. [‑‑‑]
Raadio võime rääkida üheaegselt lugematute miljonitega, kellest igaüks tajus seda pöördumisena isiklikult tema poole, tegi raadiost üle mõistuse võimsa relva massiinformatsiooni jaoks ning – nagu nii valitsejad kui müügimehed silmapilkselt taipasid – propaganda ja reklaami jaoks. [‑‑‑]
Raadiost kõige tugevamini mõjutatud kunstiliik oli muusika. [‑‑‑] Raadio võimaldas esmakordselt muusikat kaugelt kuulata pikemalt kui 5 minutit järjest. Nii sai raadiost üheaegselt nii vähemusele mõeldud muusika (s.h klassikalise muusika) populariseerija kui ka kaugelt võimsaim abivahend plaatide müügiks.
Eric Hobsbawm. Äärmuste ajastu. Tallinn, 2002.
Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks. 1919. a avati Londoni-Pariisi lennuliin. Eestis sai tsiviillennundus alguse 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid vedama reisijaid Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lennukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid (õhupalle, õhulaevu). 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk.
Nõukogude Liidu juht Stalin pidas oma riigi tööstuse põhiülesandeks relvastuse tootmist. Inimeste igapäevaelus vajalike masinate ja seadmete arendamisele ei pööratud peaaegu üldse tähelepanu. Seepärast jäi NSV Liit kodutehnika arengu poolest lääneriikidest tugevasti maha. NSV Liidus toodetud masinad olid kvaliteedilt tunduvalt viletsamad kui samalaadsed lääneriikides toodetud masinad. Sageli jäljendasid Nõukogude insenerid Läänes välja töötatud mudeleid. Pildil olevat autot GAZ-A toodeti NSV Liidus aastail 1932–1936. Selle prototüübiks oli Ameerika auto Ford-A.
Rootsi reisilaev Gripsholm, mis sõitis alates 1925. aastast Göteborgi ja New Yorgi vahel. See oli esimene reisimootorlaev, mis hakkas üle Atlandi ookeani sõitma. Kahe maailmasõja vahel hakati üha rohkem diiseljõuseadmega mootorlaevu ehitama. 1939. aastaks oli veerand kaubalaevadest mootorlaevad. Esimesed mootorlaevad jõudsid enne Teist maailmasõda ka reisilaevandusse, kus seni olid ülekaalus aurikud.
Filmikunst
Tehnika areng mõjutas filmikunsti arengut. Vendade Lumiere’ide leiutatud must-valgetele elavatele piltidele lisati 1920. aastail heli. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. Veel enne esimest maailmasõda hakati linastama menukaid kirjandusteoseid. Filmide loomisel tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad. Kiiresti arenes ka joonisfilm, mille suurkujuks sai Walt Disney.
Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht.
1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charlie Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma.
Film jutustab orvuks jäänud lapsest ja ta enda hoole alla võtnud hulkurist. Chaplin kirjutas filmile käsikirja ja muusika, oli nii selle režissöör, peaosatäitja, produtsent kui ka monteerija.
See on 1935. aastal valminud propagandafilm natside partei kongressist, mis toimus aasta varem Nürnbergis. Filmi režissöör on Leni Riefenstahl, keda Hitler soosis.
LISA. 1930. aastatel enim vaadatud Ameerika filmid
- Tuulest viidud (1939)
- Lumivalguke ja seitse pöialpoissi (1937)
- Võlur Oz (1939)
- Frankenstein (1931)
- Tom Sawyer (1930)
- King Kong (1933)
- Mr Smith läheb Washingtoni (1939)
- Põrguinglid (1930)
- Ingagi (1930)
- San Francisco (1936)
 |  |
 |  |
 |  |
Kirjandus ja kujutav kunst
1920. aastatel mõjutasid kirjanike ja kunstnike teoseid eelkõige möödunud ilmasõja sündmused ja selle tagajärjed. Vanema põlvkonna meistrite kõrvale tõusid uued eredad nimed (Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham). Populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni.
1930. aastate sündmused (ülemaailmne majanduskriis, diktatuuride pealetung, üha kasvav sõjaoht) jätsid oma jälje kõigisse kunstiliikidesse. Autoritaarsetes riikides sundisid võimud kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat riigikorda. Osa kultuuritegelasi allus survele. Neid, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist. Paljud kultuuritegelased leidsid varjupaiga USA‑s. Et paljud kuulsad põgenikud asusid elama New Yorki, muutus see linn maailma kultuurikeskuseks.
Sürrealistide hulgas sai maailmakuulsaks Hispaania kunstnik Salvador Dalí. Tema maalid esitasid vaatajaile pööraseid unenäolisi kujutelmi. Pehmed sulavad kellad sümboliseerivad arvatavasti aja kulu suhtelisust võrreldes inimese teadvuse ja mäluga.
Nõukogude Vene kunstniku Vera Muhhina skulptuur „Tööline ja kolhoositar“ valmis 1937. aasta Pariisi maailma näituse jaoks. Hiljem viidi see Moskvasse, kus see on tänini. Seda 24,5 meetri kõrgust terasest skulptuuri peetakse sotsialistliku realismi üheks parimaks näiteks.
Kunst totalitaarses riigis
1937. a oli kavas kaks suurejoonelist kunstinäitust, üks NSV Liidus, teine Hitleri Saksamaal. Mõlemast pidid saama tõelised kultuuritähised. [‑‑‑]
Näitus „Sotsialismi tööstus“ oli Nõukogude riigi majanduslike ja ühiskondlike saavutuste läbimõeldud pühitsus. Kunstnikke kutsuti esitama töid etteantud teemadel, mida kirjeldati üksikasjalikult 80-leheküljelises juhendis. [‑‑‑] Kangelaslike pingutustega suudeti näitus lõpuks ettenähtud ajal valmis saada, kuid selle uksed jäid inimestele suletuks. Liiga palju oli „rahvavaenlaste“ portreesid, kes olid paljastatud ja kõrvaldatud sel ajal, kui kunstnikud töötasid. Nii pidid kunstnikud vastuvõetamatud isikud üle maalima. [‑‑‑] Asenduspildid rahuldasid lõpuks tsensoreid ja näitus avati 16 kuud hiljem. [‑‑‑] Ametlikud giidid juhtisid külastajaid läbi 17 ruumi alates saalist „Vana ja uus“, kus vastandati tsaari- ja nõukogude aega, läbi saali „NSV Liit muutus metalseks“, täis väärt maale terasesulatusahjudest, kuni ruumideni, mis rühmitusid Stalini kuulsa lause „Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks“ alla ja kus võis näha maale kauplustest, pungil toredatest asjadest ostmiseks, ning vilja lõikavatest talupoegadest, mis võimaldas mitte nii õnnelikel vaatajatel heita pilk sotsialistlikku tulevikku. Seintel rippus kaks suurt oma rahva keskel viibiva Stalini portreed – Vassili Jefanovi „Unustamatu kohtumine“ ja Grigori Šegali „Juht, õpetaja, sõber“ –, samuti vähem tähtsamate poliitiliste tegelaste vähem suurejooneliste pealkirjadega portreid, näiteks Fjodor Modorovi „Seltsimees Mikojan Astrahani kalatehases“.
Saksa kunsti näitus avati täpselt ettenähtud ajal. Saksa rahvusest kunstnikud pidid oma lõpetatud tööd esitama hindamiseks žüriile, mida juhatas soositud kunstnik… Läbi vaadati üle 15 000 töö. Välja valiti 900 maali ja skulptuuri, mis esitati lõpliku valiku langetamiseks Hitlerile. Ta sattus raevu nii mõnegi modernistliku maali peale, mille puhul tal oli võimatu aru saada, mispidi seda tuleks üles riputada. Lõpuks pandi näitusele välja 884 teemade kaupa rühmitatud tööd. Kaks viiendikku olid maastikud, kaks viiendikku portreed, kuid Hitler lubas näitusele ainult ühe Juhi pildi. [‑‑‑] Hitlerile ei avaldanud enamik Münchenis väljapandust erilist muljet („pole ühtki kunstnikku, kelle töö oleks midagi väärt“), kuid ta imetles muuseumi neoklassitsistlikke üleelusuuruses aarjalastest meeste ja naiste kujusid.
Ametlik reageering oli mõlemas pealinnas siiski ülevoolavalt ülistav. Üks nõukogude kriitik arvas, et näitus tõstab nõukogude kultuuri „uue renessanssi“ lävele. Saksa näitust kiideti kui „uue ja eheda saksa kunsti alust“, milles kunstnikud on lõpuks pööranud selja edevale eneseeksponeerimisele ning muutunud „rahva tõelisteks teenriteks“.
Richard Overy. Diktaatorid. Tallinn, 2007.
| 
|
| 
|
Muusika ja tants
USA oli ka maailma muusikaelu esirinnas. Juba esimese maailmasõja aastatel tekkis seal uus muusikalise lavateose liik – muusikal. Euroopasse levis muusikal pärast teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid on ka džässi sünnimaa: 20. sajandi algul tekkisid New Orleansis esimesed kutselised džässorkestrid. Pärast esimest maailmasõda said džässikeskusteks New York, Chicago ja Kansas City.
Läänepoolkeralt olid pärit mitmed populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid 1920.–1930. aastail Euroopas. Nende hulka kuulusid fokstrott, tšarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel.
Džässmuusika populariseeris Euroopas tumedanahaliste kultuuri. Paljud hakkasid koguma Aafrika maske ja skulptuure. 1920. aastail saatis Pariisis enneolematu menu mustanahaliste revüüd, mille staariks oli üleeuroopalise kuulsuse pälvinud Josephine Baker.
20. sajandi algul USA-s tekkinud modern- ehk vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid.
LISA. Sport
1930. aastatel muutus tähtsaks propagandavahendiks sport. Diktaatorid mõistsid spordivõitude tähtsust. Eriti ilmnes see 1936. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Saksamaa pealinnas Berliinis. Hitler lootis, et saksa sportlaste hiilgavad võidud tõestavad aarja rassi üleolekut teistest rahvastest. Olümpiamängude korraldamiseks kulutati tohutuid rahasummasid. Need olid ka esimesed taolised mängud, millest tehti televisiooniülekandeid. Kuid kõik ei läinud nii, nagu soovis füürer. Mustanahalise USA kergejõustiklase Jesse Owensi suurepärane esinemine andis ninanipsu natside propagandale. Berliini olümpiamängud olid ka Eesti sportlastele ühed edukamad: Kristjan Palusalu võitis seal kaks kuldmedalit.
Töö allikaga
- Miks oli olümpiamängude pidamine Berliinis natside propagandas olulisel kohal?
Küsimused
- Võrdle kultuuri arengut demokraatlikes ja diktatuuririikides.
- Miks on diktatuuririikides oluline kontrollida inimese meelsust?
- Nimeta kolm 20. sajandi I poole filmikunsti suurimat saavutust. Põhjenda oma valikut.
- Too näiteid tuumaenergia avastamisega kaasnenud positiivsete ja negatiivsete tagajärgede kohta.
- Nimeta kolm olulisimat saavutust keemias 20. sajandi I poolel. Põhjenda oma valikut.
- Mis eesmärgil edendati NSV Liidus teadusliku kommunismi ja Natsi-Saksamaal rassiteooriat?
- Nimeta kolm olulisimat saavutust transpordis 20. sajandi I poolel. Põhjenda oma valikut.
- Service provided by Star Cloud LLC