IV osa kokkuvõte

1930. aastate lõpul tekkis Euroopas ja Aasias mitu sõjakollet. Kaug-Idas alustas Jaapan sõda Hiina vastu. Lõuna-Euroopas muutus sõjakaks Itaalia, Kesk- Euroopas Saksamaa. 1938. aastal okupeerisid sakslased Austria ning pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist Tšehhoslovakkia. 1939. aasta augustil sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungi­lepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). See leping sisaldas salajast protokolli, millega kaks riiki jagasid Euroopa mõjusfäärideks. Euroopa lääneosa kuulutati Saksamaa mõjusfääri kuuluvaks, Ida-Euroopa aga läks Nõukogude Liidule. 1939. aasta septembris sundis NSV Liit Eestit sõlmima vastastikuse abistamise lepingu (baasidelepingu), mille alusel loodi siin Punaarmee baasid.

1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat läänest ning 17. septembril tungis Poolasse idast Punaarmee. Puhkes teine maailmasõda. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid küll Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust nad esialgu ei alustanud. 1940. aasta kevadel asus Saksa ja Itaalia sõjavägi Euroopa riike vallutama. Lühikese ajaga vallutati Prantsusmaa, Belgia, Norra, Kreeka ning mitmed teised riigid. NSV Liit aga ründas Soomet ning laiendas oma valdusi Rumeenia arvelt.

1940. aasta juunis okupeeris Punaarmee Eesti. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis nn töörahva revolutsiooni ning seadis ametisse endale kuuleka valitsuse. Kuulutati välja Eesti Nõu­kogude Sotsialistlik Vabariik, mis hiljem võeti NSV Liidu koos­seisu. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal pandi maksma NSV Liidu seadused ning loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. Rangele kontrollile allutati ühiskondlik ja kultuurielu. Nõukogude võimu repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega.

1941. aasta 22. juunil tungisid Saksa väed NSV Liitu ning üsna pea vallutasid Saksa väed Eesti. Saksamaa pealtungiga asendus Eestis Nõukogude okupatsioon natsliku okupatsiooniga. Saksa võimu korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Oma­valitsus. Eesti tööstus ja põllumajandus pidid varustama Saksa armeed. Eestis seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle ning käivitati repressioonid. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased.

1941. aasta detsembris ründas Jaapan USA‑d. Suurbritannia, NSV Liit ning USA moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni. Sõjalise koostöö arendamiseks sõlmisid need riigid mitmeid kokkuleppeid (nt Atlandi harta). Sõjaküsimusi arutati ka konverentsidel Suurbritannia, USA ning NSV Liidu riigijuhtide osavõtul (Teheranis, Jaltas, Potsdamis).

Alates 1942. aastast hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri-vastase koalitsiooni kasuks. Saksa, Itaalia ning Jaapani väed said lüüa mitmes tähtsas lahingus (Midway atolli juures, Stalingradi all, Põhja-Aafrikas). Saksamaa katsed alustada 1943. aastal uut peale­tungi Venemaal Kurski all jooksid liiva ning algas Saksa vägede taganemine kõigil rinnetel. 1944. aasta juunis maabusid lääne­liitlaste väed Prantsusmaal Normandias ning avati teine rinne.

1944. aasta algusel jõudis Puna­armee uuesti Eesti piirini. Kuni juulini kestsid ägedad võitlused Narva all. Augusti teisel poolel alustas Punaarmee pealetungi Eesti lõunaosas. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee lootis taastada vabariigi iseseisvuse enne Puna­armee Tallinnasse jõudmist. 1944. aasta septembril nimetati ametisse Eesti Vabariigi uus valitsus, kuid iseseisvust kaitsta ei suudetud. Novembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti.

Saksamaa alistus 1945. aasta mais ning Jaapan 1945. aasta septembris. Teine maailmasõda oli lõppenud.