VANA-EGIPTUS

Kui Lõuna-Eestis pandi lapsele hauda kaasa sookure tiivaluid, siis sookured, kes sealtkandist Aafrika poole startisid ja Egiptusesse talvituma läksid, võisid sattuda tunnistajaks hoopis teist­sugusele matmiskombestikule. Nimelt meeldis egiptlastele elamine nii väga, et nad soovisid seda ka pärast surma jätkata. Nad uskusid, et kui keha ei lagune, vaid näeb enam-vähem inimese moodi välja, siis saabki teispoolsuses kõik peaaegu samamoodi jätkuda.

Nii arendati välja keerulised protseduurid nagu palsameerimine[mõiste: Palsameerimine – lahkunu töötlemine erinevate töö­­riistade ja ainetega selleks, et peatada surnukeha lagunemine.] ja sidemetesse mässimine. Nende abil sai laibast muumia[mõiste: Muumia – surnukeha, mida on tugevalt töödeldud, et see säiliks.], mis pandi inimese kujuga suurde maalitud kirstu ehk sarkofaagi[mõiste: Sarkofaag – uhkelt ehitud kirst].

Muumia tegemine ehk mumifitseerimine võttis mitu kuud aega ja oli väga kallis töö, mistõttu said seda omale lubada vaid jõukad inimesed. Egiptuse valitsejad ehk vaaraod[mõiste: Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja] lasid endale rajada ka hiiglasuured hauakambrid[mõiste: Hauakamber – ruum, kuhu on asetatud kirst lahkunu surnukehaga.], mida kutsutakse püra­miidideks[mõiste: Püramiid – suur nelinurkse põhja ja kolmnurgakujuliste külgedega ehitis, kus asus vaarao hauakamber.].

Hauakambritesse toodi igasuguseid asju, mida lahkunul teispoolsuses vaja võiks minna: mööblit, ehteid ja õpetussõnu. Usuti, et kassidel on jumalatega eriline side ning seepärast lasid rikkad mõnikord ka oma kassid palsameerida, et nende muumiad oma hauakambrisse viia.

Lisaks püramiidide ehitamisele õõnestati hauakambreid ka kaljude sisse. Kuna see kõik võttis aastaid aega, hakkasid jõukad inimesed juba üsna noorelt oma matmispaika planeerima. Nad tegelesid oma hauakambri rajamisega peaaegu kogu elu, et see ikka õigeks ajaks ehk surma hetkeks valmis saaks.

Egiptlased uskusid, et on olemas üle tuhande jumala ning nad kõik mängivad inimeste käekäigus olulist rolli. Näiteks päikesejumala nimi oli Ra. Usuti, et päeval, kui päike taevas lõõskab, on jumal Ra inimestega ja aitab nende viljal kasvada. Öösel, kui päikest näha ei ole, arvati Ra olevat teispoolsuses. Hommikuks jõudis ta ringiga jälle inimeste maailma tagasi ja sai idakaarest tõusta, et anda valgust ning soojust.

Põhja-Aafrikas sajab vihma harva ja kuivuse tõttu on seal keeruline põllumajandusega tegeleda. Ka Egiptuses paistab päike võimsalt. Kuna sealt voolab läbi aga pikk ja võimas Niiluse jõgi, oli Vana-Egiptuses mitmekülgne elu siiski võimalik.

Kogu ühiskonna elukorraldus käis Niiluse järgi, sest Niilus tõi inimestele vett ja viljakat muda. Just Niiluse tõttu oli Egiptuses kolm aastaaega:

• üleujutuste aeg, mil jõgi ajas üle kallaste ja tõi kaasa viljakat muda;
• kasvatamise aeg, mil mudaga niisutatud kallastel taimed kenasti kasvasid;
• lõikuse aeg, mil saadi põllumajanduse vilju nautida.

Mõnel aastal oli üleujutus liiga väike ning muda polnud piisavalt ja saak jäi kehvaks. Kui nii juhtus, hakkasid inimesed kartma, et nad võivad nälga jääda. Siis pidi vaarao ruttu tegutsema. Arvati, et nigel üleujutus ja kehv saak on märk sellest, et jumalad on mingil põhjusel inimeste peale pahased. Vaarao ülesanne oli suhted jälle korda seada. Selleks tellis ta preestritelt riitusi[mõiste: Riitus – usuga seotud toiming].

Ehkki Vana-Egiptuse kõrgkultuur hääbus juba väga ammu aega tagasi, teame sellest üsna palju, kuna arheoloogid on muistised[mõiste: Muistis ehk muinasjäänus – ammu aega tagasi elanud inimeste loodud ese või ehitis.] põhjalikult läbi uurinud. Me oskame ka lugeda vanade egiptlaste omapäraseid hieroglüüfidega[mõiste: Hieroglüüf – silpi või mõistet tähistav keerulise kujuga kirjamärk.] kirjutatud tekste, ning teame, et hieroglüüfiga tähistati mõistet, häälikut või silpi.

1. Nimeta vähemalt kolm fakti, mida sa Vana-Egiptuse kohta teada said. Mis neist oli kõige põnevam ja miks?
2. Mida sa videost muumiate kohta teada said?
3. Jutusta oma sõnadega, miks oli Vana-Egiptuses kolm aastaaega. Aga miks on Eestis aastaaegu neli?
4. Niiluse iga-aastane loomulik üleujutus toimus tuhandeid aastaid. Alles sinu vanavanemate eluajal ehk 1970. aastal ehitati Aswani tamm ja üleujutused lõppesid. Mis sa arvad, missuguse Eesti veekogu muutmine meie maad kõige enam mõjutaks?
5. Maitse ajalugu! Siin on sulle üks retsept: munad Vana-Egiptuse moodi! Selle roa valmistamiseks tuleb vett täis panni asetada koorega munad koos sibulakoortega ja neid siis kõige väiksema kuumuse peal aeglaselt küpsetada. Nii lihtne see ongi!