Kehad
Hulktahukas
Hulktahukaks või tahkkehaks ehk polüeedriks nimetatakse geomeetrilist keha, mis on piiratud hulknurkadega.
Pöördkeha
Pöördkehaks nimetatakse keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel mingi fikseeritud sirge ümber.
Seda sirget nimetatakse pöördkeha teljeks ja pöörlevat kujundit või selle serva nimetatakse pöördkeha moodustajaks.
Korrapärased hulktahukad
Korrapärasteks hulktahukateks ehk platoonilisteks kehadeks nimetatakse kumeraid hulktahukaid, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad.
Platoonilisi kehasid on ainult viis. Need on korrapärane
Prisma
Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurka (prisma põhjad ehk põhitahud) ning ülejäänud tahud on rööpkülikud (prisma külgtahud), millel on kummagi põhitahuga üks ühine külg.
Püstprisma ja kaldprisma
Prismat nimetatakse püstprismaks, kui selle külgservad on põhjaga risti, st külgtahkudeks on ristkülikud.
Püstprisma kõrgus on võrdne külgservaga, kaldprisma puhul see aga ei kehti.
Kaldprisma on prisma, mille külgservad ei ole põhjaga risti.
Korrapärane prisma
Korrapäraseks prismaks nimetatakse püstprismat, mille põhjadeks on korrapärased hulknurgad.
Prisma ristlõige
Prisma ristlõikeks nimetatakse prisma külgservadega ristuva tasandi ja prisma lõiget. Püstprisma puhul on ristlõige põhjaga paralleelne ja võrdne, kaldprisma puhul mitte.
Sk = Pl ⋅ k
Sk = P ⋅ H (püstprisma)
St = Sk + 2Sp
V = Sp ⋅ H
- Pl ristlõike ümbermõõt
- P põhja ümbermõõt
- k külgserva pikkus
- H kõrgus
- Sk külgpindala
- Sp põhja pindala
- V ruumala
Kuna prisma põhjaks on hulknurk, siis on põhja pindala leitav kolmnurkadeks jaotamise ja iga kolmnurga pindala eraldi leidmise abil.
Püramiid
Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk (põhi) ja ülejäänud tahud, mida peab olema vähemalt kolm, ühise tipuga kolmnurgad (külgtahud).
Korrapärane püramiid ja apoteem
Korrapäraseks püramiidiks nimetatakse püramiidi, mille põhjaks on korrapärane hulknurk ja kõrguse aluspunkt ühtib põhja keskpunktiga.
Püramiidi kõrgus (H) on tipu kaugus põhjast. Korrapärase püramiidi korral on kõrguse aluspunkt põhja sise- ja ümberringjoone keskpunktis.
Korrapärase püramiidi külgtahu kõrgust nimetatakse püramiidi apoteemiks (joonisel tähis m).
Põhi- ja külgserv
Püramiidi põhjaks oleva hulknurga külgi nimetatakse püramiidi põhiservadeks (joonisel tähis a).
Püramiidi külgtahkude ühiseid külgi nimetatakse püramiidi külgservadeks (joonisel tähis k).
Tipp ja kõrgus
Püramiidi külgtahkudeks olevate kolmnurgade ühist tippu nimetatakse püramiidi tipuks.
Püramiidi tipu kaugust põhjaks olevast hulknurgast nimetatakse püramiidi kõrguseks (joonisel tähis H).
Püramiide liigitatakse põhiservade arvu järgi
- kolmnurkseteks,
- nelinurkseteks,
- viisnurkseteks,
- ..,
- n-nurkseteks püramiidideks.
- m püramiidi apoteem
- P põhja ümbermõõt
- H kõrgus
- Sk külgpindala
- Sp põhja pindala
- St täispindala
- V ruumala
- Service provided by Star Cloud LLC