Põhjavesi

  • Kuidas tekib allikas?
  • Miks on põhjavesi oluline?

Põhjavee teke ja liikumine

Vihma ja lumena langeb Eestis aasta jooksul maapinnale üle poole meetri paksune veekiht. Pärast lume sulamist ja ka iga saju järel maa taheneb ning loigud kaovad. Osa maapinnale langenud sademetest aurustub tagasi õhku, osa voolab suurematesse veekogudesse ning osa imbub maa sisse.

Maa sisse pika aja jooksul kogunenud ja seal raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv vesi on põhjavesi. See vesi on tavaliselt mage ja seda on palju rohkem kui kõikides järvedes ja jõgedes vett kokku.

Seal, kus maapinnale või selle lähedale ulatuvad liiv ja kruus, imbub vesi maa sisse kiiresti. Imepisikesed saviosakesed paiknevad aga nii tihedalt üksteise kõrval, et nende vahelt vesi läbi ei pääse ja tekib vettpidav kiht. Põhjavesi liigubki maa sees vettpidavate kihtide peal ja nende vahel.

Vesi nõrgub läbi kobeda mulla, pudeda liiva ja kruusa ning jätkab liikumist vettpidava savikihi või mõne kõva kivimikihi peal. Läbi maapinnakihtide liikuv vesi puhastub ja muutub selgeks
  • Liivast
  • Savist
  • Kruusast

Allikad ja mineraalvesi

Vettpidava kihini vajunud vesi otsib edasiliikumiseks teed ja tavaliselt leiabki selle, voolates kusagil madalal nõlval allikana maapinnale. Kõrgustiku jalamil kujunenud allika vesi on tavaliselt läbinud mitu kivimikihti, see on külm ja läbipaistev. Allikast algab oja, mis teiste omasugustega ühinedes kasvab lõpuks veerohkeks jõeks. Kui allikas tungib maapinnale mõnes madalas lohus, võib sinna tekkida hoopis kirgas, värvitu ja lõhnatu veega allikajärveke.

Pärnumaal Saleveres asub Salumäe Silmaallikas, mis voolab välja lubjakiviastangust
Emaläte on Taevaskoja suurim allikas, mis annab Ahja jõele sekundis 4–4,5 liitrit vett
Vahel väljub vesi maa seest lausa pursates. Pildil olev purskav allikas asub Endla looduskaitsealal
Suuremad allikad ja mineraalvee leiukohad Eestis

Osa põhjaveest on sügaval vettpidavate kivimikihtide vahel liikunud tuhandeid aastaid. Kuna vesi lahustab kivimeid, siis satub aja jooksul põhjavette mitmesuguseid aineid ning vesi muutub tasapisi soolaseks. See on mineraalvesi. Eestis on tuntuim mineraalvee leiukoht Kagu-Eestis Värskas, kuid seda leidub ka mujal Eestis.

Värska mineraalvesi tuleb sellest kaevust 470 m sügavuselt

Allikas tekib, kui ...

  • põhjavesi jõuab kuskil maapinnale.
  • jõgi tungib maapinna sisse.
  • kõrgustiku nõlval sajab vihma.
  • Kagu-Eesti kõrgustike ümbrus
  • Pandivere kõrgustiku ümbrus
  • Peipsi järve põhjakallas
  • Hiiumaa
  • Pärnu linna ümbrus

Inimene kasutab põhjavett joogiveena

Enamik Eesti linnade ja väiksemate asulate joogiveest saadakse põhjaveest. Selleks rajatakse sügavad puuraugud, kust pumbatakse vesi läbi torude kõikjale, kus seda vajatakse. Vaid Tallinnas ja Narvas kasutavad linnaelanikud oma joogi- ja olmeveeks suures osas hoopis pinnavett järvedest ja jõgedest.

  • Merest
  • Jõgedest
  • Järvedest
  • Põhjaveest

Põhjavett peab kaitsma

Meie elu on läinud mugavamaks ja kasutame üha rohkem vett: avame lihtsalt kraani ja laseme puhtal veel voolata. Oleme harjunud elama teadmisega, et meil vett jätkub. Nii kasutame puhast põhjavett rohkem, kui seda juurde jõuab tekkida. Selle tähtsus meenub meile sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või kodune veearve suureneb.

Põhjaveevarud on Eestis küll suured, kuid sellest hoolimata ei jätku põhjavett kõikjal Põhja-Eestis, kuhu on koondunud suuremad linnad ning tööstused. Kõige halvem on põhjavee olukord põlevkivitööstuse piirkonnas Kirde-Eestis.

Mõnel pool on põhjavesi reostunud ja seda ei saa juua. Seetõttu tuleb rajada aina sügavamaid puurkaeve, et puhast vett kätte saada. Kuid siis langeb põhjavee tase veelgi ja jälle on vaja üha sügavamaid kaeve.

Kõige rohkem mõjutab põhjavett põlevkivi kaevanda­mine Ida-Virumaal. Kaevandustest pumbatakse välja üle 500 000 m³ põhjavett ööpäevas. Ümberkaudsetes asulates on põhjavee tase  30–60 m langenud ja sealsed kaevud on jäänud tühjaks. Pildil on Illuka settebassein, mis on täidetud väljapumbatud põhjaveega

Kui põhjavett enam üleliia ei tarbita, taastub looduslik olukord juba mõne aastaga ja veetase tõuseb. Kui aga põhjavesi on reostunud õli, kütuse või põllumajandusjääkidega, on seda väga keeruline või lausa võimatu puhastada. Sellist põhjavett ei pruugi enam kunagi saada nii puhtaks, et seda juua kõlbaks. Põhjavesi võib reostuda näiteks siis, kui mürgised jäätmed imbuvad hoidlast või settebasseinist välja, farmide juures pole korralikke sõnniku- ja silohoidlaid, põlde väetatakse liigselt või juhtub kütuseveokiga avarii.

Põhjavesi on meie tähtsaim joogiveeallikas ja sama oluline loodusvara kui nafta või põlevkivi. Kuigi Eesti on veerikas riik, ei tohi me põhjavett mõtlematult raisata, vaid peame seda säästlikult kasutama ja selle puhtuse eest hoolt kandma. Põhjavee kaitseks on välja töötatud seadused, mida tuleb järgida, et meie rahvuslik rikkus ei kaoks.

  • Mürgiste jäätmete imbumine maapinda
  • Põldude liigne väetamine
  • Avarii kütuseveokiga
  • Puurkaevude rajamine
Kogu riigi põhjaveevõtt päevas aastatel 2007–2022. Diagrammilt näeme, et joogi- ja olmevett pole viimastel aastakümnetel rohkem kasutama hakatud. See, kui palju vett kaevandustest välja pumbatakse ja kasutult loodusesse lastakse, sõltub põlevkivitööstusest

Joogi- ja olmevett kasutati neil aastail ...

  • üha rohkem.
  • üha vähem.
  • umbes ühepalju.

Kõige rohkem pumbati kaevanduste ja karjääride pärast põhjavett maa seest välja. Siis pumbati välja umbeskorda rohkem puhast põhjavett, kui seda kasutati joogi- ja olmeveena.

Mõisted

  • põhjavesi – maa sees olev vesi
  • allikas – nõlval või veekogu põhjas olev koht, kus põhjavesi tungib maapinnale
  • joogivesi – joomiseks sobiv vesi

Ma tean, et …

Põhjavesi on kogunenud maa sisse pika aja jooksul. Põhjavesi jõuab maapinnale allikatena. Inimene kasutab põhjavett joogiveena. Põhjavett tuleb kaitsta ja säästlikult kasutada.