Hinda eesmärke enne õppimist
| 1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks. | 
 | 
| 2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul. | 
 | 
| 3) Oskan hulkliikmeid liita. | 
 | 
| 4) Oskan hulkliikmeid lahutada. | 
 | 
Üksliige ja hulkliige
Üksliikmeteks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvkordaja korrutamisel ühe või mitme muutuja naturaalarvulise astendajaga astmega. Ka üksik arv on üksliige.
Üksliikmetest saame moodustada pikemaid ja keerulisemaid avaldisi, liites üksliikmed üheks summaks.
Saadud avaldisi nimetatakse hulkliikmeteks.
Näide 1
9, 15x, –x2y, on üksliikmed[mõiste: üksliige – avaldis, mis on saadud arvkordaja korrutamisel ühe või mitme muutuja naturaalarvulise astendajaga astmega; ka üksik arv on üksliige].
Näide 2
- 2a – 1
- 3x + y
- x2 – 3x + 5
- –2a2 + 5ab + b2 – 7a + 2b + 10
on hulkliikmed.
Hulkliige[mõiste: hulkliige – üksliikmete summa või vahe] on korrastatud siis, kui hulkliikme liikmed on kirjutatud astendajate summa kahanemise järjekorras.
Näide 3
- x + 5 – 4x2 on korrastatud kujul
 –4x2 + x + 5
- b2 + 3a2 – 2ab on korrastatud kujul
 3a2 + b2 – 2ab
Märka, et muutujad kirjutame tähestikulises järjekorras.
- a2b + 3ab2 – a + 6 on korrastatud kujul, hulkliige 3ab2 + a2b + 6 – a aga ei ole.
- 5m – n on korrastatud kujul, hulkliige
 –n + 5m aga ei ole.
Märgi loetelus korrastatud hulkliikme[joonealune: Liikmed on kirjutatud astendajate summa kahanemise järjekorras.] järjekorranumber..
Hulkliikmete liitmine
Hulkliikmete liitmisel kirjutame mõlema hulkliikme liikmed üldisesse summasse nende märke muutmata. Kui on võimalik, siis koondame sarnased liikmed.
Näide 4
- (2x + 7) + (3x + 3) = 2x + 7 + 3x + 3 = 5x + 10
- 3a2 + 3 + (a – 5a2 – 1) = 3a2 + 3 + a – 5a2 – 1 = –2a2 + a + 2
Märka
Märgi puudumine hulkliikme esimesel liikmel tähendab plussmärki.
- 3a + (1 – a)
- (2a + 1) + (3a – 2)
- (6a – 4) + 3
- a + 4 + (–5 + 4a)
Hulkliikmete lahutamine
Hulkliikmete lahutamise korral asendame lahutamise vastandväärtuse liitmisega.
Hulkliikme vastandväärtus on kõigi tema liikmete vastandväärtuste summa.
Näide 5
- –(3a) = –3a
- –(–7x) = 7x
- –(2a – 3b + 5) = –2a + 3b – 5
- 3x – (x + 5y – 1) = 3x – x – 5y + 1
- (2x2 – 3x) – (6x + x2) = 2x2 – 3x – 6x – x2
Märka
Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on plussmärk, siis võib sulud lihtsalt ära jätta.
Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on miinusmärk, siis võtame iga liikme vastandmärgiga ja jätame sulud ära.
- 3a – (b + 5) = 
 = 3ab5
- 5 – (2a – b) =
 = 52ab
- (2a + 5) – (2b + 1) = 
 = 2a52b1 =
 =
- (a + b) – (3a – 2b) = 
 = ab3a2b =
 =
- 8 – (a – 1)
- 2a + (3a – 7)
- 8 – (a + 1)
- 2a + (3a + 7)
- –8 – (a + 1)
- 2a – (3a + 7)
- –8 – (a – 1)
- 2a – (3a – 7)
Hinda eesmärke õppimise ajal
| 1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks. | 
 | 
| 2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul. | 
 | 
| 3) Oskan hulkliikmeid liita. | 
 | 
| 4) Oskan hulkliikmeid lahutada. | 
 | 
Reeglid ja valemid
- Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on plussmärk, siis võib sulud lihtsalt ära jätta.
- Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on miinusmärk, siis võtame iga liikme vastandmärgiga ja jätame sulud ära.
a + (a + b) = aab = 2a + b
a – (a + b) = aab = –b
a – (a – b) = aab = b
Hinda eesmärke pärast õppimist
| 1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks. | 
 | 
| 2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul. | 
 | 
| 3) Oskan hulkliikmeid liita. | 
 | 
| 4) Oskan hulkliikmeid lahutada. | 
 | 


