Külm sõda
Maailmasõja võitnud riikide vahel kujunes mitukümmend aastat kestnud vastasseis, mis väljendus ühiskondlike süsteemide konkurentsis. Uus maailmasõda suudeti küll ära hoida, kuid toimus hoogne võidurelvastumine, st tekkisid tuumarelvaarsenalid, millega oleks võinud terve maailma hävitada. Rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), ei suutnud ära hoida uusi kriise. Maailmas moodustati relvastatud liidud Lääne NATO ja Ida VLO.
Ida eraldas end Läänest raudse eesriidega. Külma sõja alguseks peetakse Nõukogude Liidu algatatud Berliini blokaadi, millega püüti Lääne-Berliini läänemaailmast eraldada. USA president Harry Truman käitus otsustavalt ega andnud Nõukogude Liidule järele. Ühendriigid käivitasid sõjas laastatud Euroopa toetamiseks Marshalli plaani. Nõukogude Liit ei lubanud enda mõjusfääris olevatel riikidel selles osaleda. Esimene suurem sõjaline kokkupõrge Lääne ja Ida vahel toimus Koreas, kus kommunistlik Põhja-Korea oli Lõuna-Koreale kallale tunginud. Kuna Põhja-Korea väed said lüüa, siis tuli neile appi Hiina. Sõda lõppes Korea jagamisega.
Sotsialismileeris hakkas rahvas valitseva võimu vastu mässama: Berliinis 1953, Ungaris 1956 ja Tšehhoslovakkias 1968. Kõige lähemal tuumasõjale seisis maailm 1960ndate algul Kuuba kriisi ajal, kui NSV Liidu juht Nikita Hruštšov paigutas tuumaraketid Kuubale, mille Fidel Castro oli kommunistlikule teele pööranud. USA president John F. Kennedy nõudis Kuubalt Nõukogude rakettide väljaviimist ning kehtestas Kuubale blokaadi. Nõukogude Liit oli lõpuks sunnitud taanduma.
Vietnamis puhkes sõda kommunistliku põhja ja turumajandusliku lõuna vahel. USA saatis sinna oma väed, kuid avalikkus protestis ägedalt selle vastu ning USA oli sunnitud väed välja viima. Veel üks kriisikolle tekkis Lähis-Idas, kus araabia maailm ilmutas tugevat vastuseisu juutide Iisraeli riigile ning püüdis seda hävitada. Kokku peeti kolm sõda, mis lõppesid Egiptuse ja Iisraeli vahel vaherahu sõlmimisega. Olukord araabia maailmas on aga endiselt ebastabiilne.
Maailma tähelepanu haaras kõige rohkem USA ja NSV Liidu vastasseis ning kahepooluselise maailma kujunemine, mis väljendus suurriikide vastasseisus nii rahvusvahelises poliitikas, spordis kui ka kosmosevõidujooksus. Euroopas pälvis rohkem tähelepanu lõhestatud Saksamaa käekäik. Sotsialistlik Ida-Saksamaa kippus rohkem paigal tammuma, samal ajal tõusis aga Lääne-Saksamaa kantsler Konrad Adenaueri juhtimisel taas Euroopa juhtivaks majanduslikuks jõuks ning ehitas majandusime käigus üles sotsiaalse turumajanduse. Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas Saksamaa ka lepituse otsimist teises maailmasõjas natside rünnaku all kannatanud rahvastega.
Olulised mõisted
- külm sõda – lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
- kriis – riikide konflikt, mis võib viia sõjani
- raudne eesriie – NSV Liidu püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast
- võidurelvastumine – riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees
- NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organsatsioon, lääneriikide 1949. aastal loodud sõjalis-poliitiline ühendus
- VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, mille lõid 1955. aastal Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks NATO-le
- ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1945. aastal eesmärgiga tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek, inimõigused ja rahvusvaheline koostöö ning lahendada majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja humaansusega seotud rahvusvahelisi probleeme
Olulised isikud
- Harry Truman (1884–1972)
- Nikita Hruštšov (1894–1971)
- Fidel Castro (1926–2016)
- Konrad Adenauer (1876–1967)
- Willy Brandt (1913–1992)
- John F. Kennedy (1917–1963)
Olulised sündmused
- Korea sõda (1950–1953)
- Suessi kriis (1956–1957)
- Kuuba kriis (1962)
- Vietnami sõda (1955–1975)
- Berliini ülestõus (1953)
- Ungari ülestõus (1956)
- Praha kevad (1968)
Uuri!
- N. Davies. Euroopa ajalugu. Tallinn, 2014.
- T. Judt. Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Tallinn, 2007.
- H. Kissinger. Diplomaatia. Tallinn, 2000.
- A. Schimmel. Islam. Tallinn, 2001.
Loe!
- M. Kundera. Olemise talumatu kergus. Tallinn, 1992.
- J. Le Carré. Spioon, kes pääses külma käest. Tallinn, 1991.
Vaata!
- 71: Into the Fire. Lõuna-Korea, 2010. Rež John H. Lee.
- Apokalüpsis nüüd. USA, 1979. Rež Francis Ford Coppola.
- Apollo 13. USA, 1995. Rež Ron Howard.
- Argo. USA, 2012. Rež Ben Affleck.
- Eleni. USA, 1985. Rež Peter Yates.
- Exodus. USA, 1960. Rež Otto Preminger.
- Full Metal Jacket. USA, 1987. Rež Stanley Kubrick.
- Hamburgeri mägi. USA, 1987. Rež John Irvin.
- Hirvekütt. USA, 1978. Rež Michael Cimino.
- Ime jääl. USA, 2004. Rež Gavin O’Connor.
- Kolmteist päeva. USA, 2001. Rež Roger Donaldson.
- Mandžuuria kandidaat. USA, 1962. Rež John Frankenheimer.
- München. USA, 2005. Rež Steven Spielberg.
- Pork Chop Hill. USA, 1959. Rež Lewis Milestone.
- Pritsimeeste pidu. USA, 1967. Rež Milos Forman.
- Teiste elud. Saksamaa, 2006. Rež Florian Henckel von Donnersmarck.
- Vabadus, armastus (Kuulsuse lapsed). Ungari, 2006. Rež Krisztina Goda.
- Vabaduse viha. Ungari, 2006. Rež Colin K. Gray, Megan Raney Aarons.
- Võitlus Alžeeria pärast. Alžeeria, Itaalia, 1965. Rež Gillo Pontecorvo.
Kordamiseks
- Nimeta probleeme, mis tekitasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi. Miks just need?
- Kuidas muutus külma sõja intensiivsus ja probleemide teravik 1950. ja 1960. aastatel? Mis põhjustas suhete jahenemise, mis soojenemist?
- Kas Trumani doktriin ja Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatud piirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? Põhjenda oma arvamust.
- Millised olid külma sõja suurimad kriisid ning miks need tekkisid?
- Service provided by Star Cloud LLC