Liidame ja lahutame nimega arve

  • Kuidas näidatakse tablool kettaheite tulemust?
  • Kuidas paigutatakse nimega arvud kirjalikul liitmisel ja lahutamisel?

Nimega arvude liitmine peast

2008. aasta Pekingi olümpia­mängudel võitis Gerd Kanter ketta­heites kuld­medali tulemusega 68 m 82 cm.

Maailma­rekord kuulub 1986. aastast Jürgen Schultile (Saksamaa): 74 m 08 cm, olümpia­rekord aga 2004. aastast Virgilijus Aleknale (Leedu): 69 m 89 cm.

Gerd Kanteri isiklik rekord ketta­heites on 73 m 38 cm. 

Kettaheite tulemused pannakse kirja nii, et meetrid eraldatakse senti­meetritest punktiga. Heite pikkuse 46 m 92 cm korral ilmub tabloole 46.92.

2003. aastal heitis Gerd Kanter ketast 67 meetrit 13 senti­meetrit, järgmisel aastal oli tema rekord 1 meetri ja 37 sen­ti­meetri võrra pikem. 

Vastus. 2004. aastal heitis Gerd Kanter ketast  meetrit  sen­ti­meetrit.

  1. 8 m 12 cm + 19 m =
     m  cm
  2. 6 m 40 cm + 25 cm =
     m  cm
  3. 3 km 400 m + 2 km 350 m =
     km m
  4. 1 km 800 m + 200 m =
     km m

Nimega arvude kirjalik liitmine ja lahutamine

Vaata hoolikalt mitme­nimeliste arvude paigutust nende kirjalikul liitmisel ja lahutamisel.

  1. 7 m 5 9 cm + 1 2 cm m cm
  2. . 1 4 cm 3 mm - 5 cm 3 mm cm mm

4 2 km 8 6 0 m + 1 5 km 5 4 0 m km m km m

1 9 cm 8 mm + cm 5 mm cm mm cm mm

1 8 m 6 5 cm + 3 7 m 9 7 cm m cm

1 5 km 6 4 8 m + 3 8 2 m km m

1 4 m 0 5 cm - 1 2 m 1 8 cm m cm

3 dm 4 cm - 1 dm 9 cm dm cm

Järgmiste ülesannete lahendamiseks leiad andmed peatüki algusest.

Vastus.  Gerd Kanteril jäi maa­ilma­rekordist puudu  senti­meetrit.

Vastus. Alekna olümpiarekord on  meetri  senti­meetri võrra suurem.

Kalle hüppas spordi­päeval esimesel korral kaugust 3 m 56 cm, teisel korral 27 cm võrra vähem, aga kolmandal korral 38 cm kaugemale kui teisel korral. 

Vastus. Kalle teise katse tulemus oli  m  cm, kolmas katse  m  cm. Parim oli  katse tulemus.

4 ⋅ 200 =  

4 ⋅ 20 =  

4 ⋅ 24 =  

4 ⋅ 56 =  

2 ⋅ 34 =  

4 ⋅ 32 =  

2 ⋅ 32 =  

2 ⋅ 24 =  

16 ⋅ 4 − 24 =  

(6 ⋅ 8 + 52) : 5 =  

Ülesanne 8

Lahenda ülesanne vihikusse.

Eesti kõrgeim juga on Valaste juga, selle kõrgus on 26 m. Kuid Valaste juga pole looduslikult kujunenud. Kõrgemad looduslikud joad on

  • Jägala juga, 8 m 10 cm,
  • Keila juga, 5 m 70 cm.

Mida saad arvutada?

Valaste juga

Vastus. Järve sügavus ületab  meetriga kiriku torni kõrgust. See on  kui pool järve sügavusest.

123 m 70 cm  26 m =  m  cm

Vastus. Oleviste kirik on  m  cm Maarja kirikust kõrgem.

Rõuge Suurjärv, eemal Maarja kirik

Eesti kõrgeim mägi on Suur Munamägi, mille kõrgus mere­pinnast on 317 m 40 cm. Väikese Munamäe kõrgus on 207 m 50 cm. 

. . 3 1 7 m 4 0 cm - 2 0 7 m 5 0 cm m cm

Vastus. Mägede kõrguste vahe on   meetrit  sentimeetrit.

Peale Tartu Kaarsilla on Emajõel veel üks kaarega sild – Vabadus­sild. Selle 30. juulil 2009 valminud silla kaare kõrgus on 23 m 23 cm ning see on vana kaarsilla kaarest 15 m 24 cm võrra suurem.

. . . 2 3 m 2 3 cm - 1 5 m 2 4 cm m cm

Vastus. Vana kaarsilla kõrgus on  m  cm.

Tartu Kaarsild
Tartu Vabadussild

Matemaatikaklubi

10

130