Vanal ajal poiss ei teadnudki, mis on ragulka,
kaela pesemata ta ei läinud teiste hulka.
Päevikus tal polnud ühtki märkust ega kahte.
Sangarlikult kasvatas ta suureks oma tahte.
Kuidas luuletust ära tunda
Luulet eristab proosast rütm. Kuid luulel on teisigi tunnuseid, mida oled juba 5. klassis õppinud: luuletus liigendatakse ridadeks ehk värssideks, värsid moodustavad salme. Värsid lõpevad sageli riimiga – sõnade häälikulise kokkukõlaga, näiteks maja ja kaja.
Sajajalgsel oli kavas (1. värss)
ükspäev külla minna. (2. värss)
Ukse trepikotta avas, (3. värss)
kuid jäi seisma sinna. (4. värss)
Mis on värss?
- Värss on luuletuse rida.
- Värss on luuletuse rütm.
- Värss on lünk luuletuse sees.
Mis on riim?
- Riim on sõnade häälikuline kokkukõla.
- Riim on värsirea viimane sõna.
- Riim on vormivõte, mida kasutatakse eelkõige luuletustes.
Millest tunned ära luuletuse?
Enamasti on luuletuse sisuks mõte, elamus või meeleolu, mida luuletaja on mõelnud või kogenud ja mida ta püüab võimalikult tabavalt, huvitavalt ja värvikalt lugejalegi edasi anda.
Näiteks Leelo Tungla luuletused vana aja koolipoistest ja koolitüdrukutest (vt allpool) väljendavad muu hulgas mõtet, et vana aja koolilapsed olid viksid ja viisakad. Luuletusest jääb siiski küsimus, kas see ikka päris nii oli.
Mõnikord jutustab luuletus mõnda lugu. Näiteks Kalju Kanguri „Sajajalgne”, mille esimest salmi eespool lugesid, jutustab sajajalgse äpardustest vihmasaju ajal.
Oled tutvunud loodus-, kodumaa-, armastus- ja naljaluulega. Kuid teemasid, millest luuletada, on tegelikult lõpmatult. Nagu jutu, võib ka luuletuse kirjutada ükskõik millest, mis vaid peast väljapääsu otsib. Samuti on luuletuse kirjutamise viise väga palju.
Vana aja poisid ja tüdrukud
Vana aja koolipoisid
Leelo TungalVana aja koolipoisid
olid hirmus head –
nendel olid kenad kombed,
väga targad pead.
Vanal ajal poiss ei teadnudki, mis on ragulka,
kaela pesemata ta ei läinud teiste hulka.
Päevikus tal polnud ühtki märkust ega kahte.
Sangarlikult kasvatas ta suureks oma tahte.
Tüdrukuid ei narrinud need vana aja poisid.
Nende hulgas polnud laisku ega ihnuskoisid,
nätsunätsutajat ühtki nende hulgas polnud,
sest et nätsu leiutanud keegi veel ei olnud.
Vana aja poiss ei hüüdnud väikevenda titeks.
Eks need poisid lõpuks saanud kõik professoriteks?
Iseloomult igatahes jäid nad hirmus visaks.
Mõni hakkas vanaonuks, mõni lihtsalt isaks...
Vana aja koolipoisid
olid tõesti head!
Miks nüüd nende õpetajatel
on hallid pead?
Vana aja koolitüdruk
Leelo TungalVana aja koolitüdruk oli hea ja viks.
Igal hetkel tuli „Palun!”, igal sammul niks.
Vabatahtlikult ta kõndis kõikjal karupükstes,
ning kui avas suu, siis õrnaks naeratuseks üksnes.
Polnud mingit lobisemist õppetunni ajal,
polnud üldse nurisemist armsal õpetajal.
Vana aja tüdrukud ei kandnud nailonsokke,
pähe tegid ainuüksi loomulikke lokke.
Ilmaski ei kasutanud nemad mingeid spikreid
ega söönud kooliaias maasikaid või tikreid.
Hindeiks olid loomulikult plussidega viied.
Uhkusega seljas kanti ainult vormiriiet.
Vahetunnis jalutati vaikselt, väärikana.
Usuti nii toonekurge kui ka näärivana.
Sellal põlgas koolitüdruk ära iga ehte.
Ennastsalgavalt ja hästi koostas seinalehte.
Põnev oli talle suruvpumba põhimõte.
Lausa vaimustusse teda viis ristpiste-võte.
Sokikanda kududes tal jätkus pikka püsi...
Kui sa selles kahtled – oma emalt järgi küsi!
Haiku
Algajale luuletajale on üsna jõukohane haiku. See on lühike jaapani luulevorm, mille sisuks on loodusest saadud elamus. Haikust peaks välja saama lugeda ka selle, mis aastaajaga on tegu. Haiku koosneb kolmest värsist: esimeses on 5 silpi, teises 7 silpi, kolmandas jälle 5 silpi.
Kirsipuu pungas
aina rohkem kevadet
iga viivuga.
Näiteks Andres Ehini haiku annab edasi meeleolu, mis luuletajal tekkis ühel kaunil kevadpäeval aias ringi kõndides. Luuletaja nägi loodust talveunest ärkamas ning see tekitas temas nii ilusa tundmuse, et ta soovis seda kõigi teiste inimestega jagada. Nii jõudis meeleolu luuletusse.
ehmatab loodust
päikese vupsatav tõus
kõik on maast lahti!
Mis on haiku?
- Haiku on lühike loodusluuletus, mille värsiskeem on 5 + 7 + 5.
- Haiku on lühike loodusluuletus, millest on selgelt tunda, millisest aastaajast kõneldakse.
- Haiku on mis tahes tekst, mille värsiskeem on 5 + 7 + 5.
Valik Rein Raua tõlkeid jaapani luuletajate haikudest
Mari Tarandi põimik eesti luuletajate haikudest
Valm ja allegooria
Valm on tavaliselt luulevormis (harvem ka proosas) jutustatud õpetlik mõistulugu, mille tegelasteks on enamasti loomad. Nende kaudu kujutatakse aga inimeste ja maailma suhteid, mõistetakse hukka ning naerdakse välja inimeste pahesid ja nõrkusi. Mõistulugu tähendabki seda, et otsese tähenduse all on peidus teine, üldisem tähendus. Seda nimetatakse ka allegooriaks. Allegooriat kohtab palju vanasõnades, muinasjuttudes ja mujalgi.
Nagu loomamuinasjutu tegelased, nii on ka valmi tegelased kindlaid iseloomujooni kehastavad loomad, näiteks kaval rebane, võimukas lõvi, rumal eesel, arg jänes. Valmi lõpus (või vahel ka alguses) on enamasti otsesõnu välja kirjutatud moraal ehk õpetlik järeldus.
Eesti kirjanikest on valme kirjutanud Jakob Tamm, Mart Raud, Felix Kotta jt. Maailma kuulsaimaid valmimeistrid on Aisopos, Jean de La Fontaine, Ivan Krõlov.
Mis on valm?
- Valm on õpetlik mõistulugu, mille tegelasteks on loomad.
- Valm on lugu, milles loomtegelaste kaudu kujutatakse tegelikult inimeste elu.
- Valm on luuletus loomade elust.
Mis on allegooria?
- Allegooria on mõistulugu ehk peidetud tähendusega lugu.
- Allegooria on mitmekihiline lugu, milles otsese tähenduse all peitub teine ja olulisem.
- Allegooria on lugu, milles kõik tegelased on lihtsad ja mustvalged.
Millist iseloomuomadust sa oma pinginaabris kõige rohkem hindad? Milline loom võiks seda omadust esindada allegoorilises loos? Miks?
Lohe
Kord niidi otsas tuulde lastud Lohe
üht Liblikat all orus märkas
ja otsekohe
tas kõigest üle olev ülbus ärkas.
„Etskae!” ta hüüab, „vaevalt näen ma sind
siit kõrgustest. Seal all ei saa su
hing nähes mind
küll tunda muud kui ainult kadedust.”
„Et kadedust? Ei mitte raasu!
Ei ole palju väärt su lennulust
ja ülbe hooplemine, endakiit,
sest näen ka siit
maast madalast, et kaugel õnnest see,
kui näpp ja niit
on need, mis määravad su kõrge tee,
kuid minu madal lend
on siiski lend –
ma ise juhin end.
Sa näiliselt küll kõrgustesse kipud,
kuid lennutaja näpul-niidil ripud.”
Kas oled kunagi sattunud olukorda, kus mõni inimene ongi käitunud samamoodi kui Lohe selles valmis?
Elevant ja Mops
Kord linnas talutati elevanti –
vist tsirkuse reklaamiks, nagu näis,
salk uudishimulikke tema kannul käis
ja vahtis imelooma igat kanti.
Ei tea kust äkki – väike Mopsi-nähvits
lõi Elevandi kannul vihast vurri,
ta näitas hambaid, ajas karvad turri,
just nagu haukuda ta klähviks
mõnd endataolist.
„Jäta oma jant,”
üks karvanäss siis andis talle nõu,
„saad aru isegi, et sulle üle jõu
on tülinorimiseks Elevant.
Sul, vaesekesel, juba hääl on kähe,
kuid talle, näe, ei üldse korda lähe,
et tema vastu
sa klähvid sedasi, –
ta muudkui astub
ühtviisi rahulikult edasi.”
„Äh, äh!” Mops aga vastab talle kähku:
„just nimelt see mu teebki vapraks,
kui ilma et mul endal asi läheks hapraks,
võin saada kuulsaks löömameheks. Nähku
nüüd minu julgust koerad igast kuudist
ja üle linna kuulutagu uudist:
Oi Mopsi! Näe, kui kange koer on ta,
et julgeb Elevandi peale haukuda!”
Millised valmi tunnused on Elevandi ja Mopsi lool?
Konn, hiir ja kurg
Konn tülitses hiirega soo omamise õiguse üle. Konn kinnitas:
„See soo kuulub juba esiisadest saadik mulle!”
Kuid hiir ei jätnud rahule. Ta vaidles:
„Teen sulle tunnistajatega selgeks, et see soo on minu! Sa pead seda nägema!”
Kuid konn karjus, et ümbrus kajas:
„Kasi siit, hulgus! Soo oli ja jääb mulle! Kasi minema!”
Lõpuks läksid mõlemad nii vihaseks, et hakkasid kaklema. Muidugi oli hiir tugevam ja konn nägi peagi, et tal läheb halvasti. Hiir oli aga oma võidus kindel, nii et ta ei märganudki, et ka teda ähvardab oht.
Tüli algusest saadik oli neid jälginud kurg. Kui nad kokku läksid, lendas kurg juurde ja neelas mõlemad alla. See on alati nii, et kui kaks kaklevad, on sellest kasu kolmandale.
Kas oled kunagi sattunud olukorda, kus mõni inimene on käitunud samamoodi kui loomad selles valmis?
Punik
Kord Päitsik puskis Punikut,
kes teab, mis tulu sellest saada ihkas.
Võib-olla, et ta Punikut vast vihkas,
või vaigistas ehk muidu südant võimikut,
ta oli Punikust ju kõvem palju!
Ja kus näib teine nõdrem ees,
seal iga kergatski on mees!
Mis tegi aga Punik? Hoobi sai ta valju –
see oli tarvis kätte tasuda.
Kuid kuidas õiendada kangemaga:
ei või ju vastu hakata!
Ta vaatas ümber: ees tal Kirjak vaga...
See oli nõdrem temast - seda teadis ta –
ja selle kallale siis tormas tuhinaga.
Ma ütlen lisaks veel:
nii pole üksi aasal karja hulgas lugu,
kus trooni peal on tõpra meel. –
Vaid sealgi juhtub nii, kus inimeste sugu,
et see, kes kangem, rusub kehvemat,
ja kehvem – jälle kehvemat.
Kas valmi lõpuosa aitab valmi mõttest aru saada? Või kordab üle midagi, mida tähelepanelik lugeja ise juba ammugi taipas?
Miks on kombeks lõpetada valm moraali väljaütlemisega?
- Service provided by Star Cloud LLC