Elektrisoojendusriistad

Elektrivoolu toimel juht soojeneb, sest elektrivälja poolt liikuma pandud elektronid põrkuvad kokku juhi ioonidega. Põrked panevad ioonid kiiremini liikuma, suureneb juhi siseenergia[sõnaseletus: siseenergia – aine kõikide molekulide koguenergia, mis on seda suurem, mida kõrgem on keha temperatuur; koosneb kahest osast, mis on tingitud molekulide liikumisest ja vastastikmõjust] ning tõuseb temperatuur.

Soojushulk

Elektrisoojendusriistades muutub töö, mida elektriväli elektronide suunatud liikumise tekitamiseks teeb, soojuseks, st A=Q, kus Q on juhis eraldunud soojushulk[sõnaseletus: soojushulk – siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojuse ülekandel]. Seda soojushulka saab arvutada elektrivoolu töö valemitega.

Soojushulga sõltuvust voolutugevusest ja juhi takistusest tuntakse Joule’i-Lenzi seadusena[mõiste: Joule`i-Lenzi seadus – elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga], sest Inglise füüsik James Prescott Joule avastas seose 1841. aastal ja napilt aasta hiljem jõudis temast sõltumatult sama tulemuseni Vene füüsik Emil Lenz. Mõlemad mehed avastasid, et juhis elektrivoolu toimel  eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga: Q=I2·R·t.

James Prescott Joule (1818‒1889) avastas soojushulga sõltuvuse voolutugevusest ja juhi takistusest
Heinrich Friedrich Emil Lenz (1804‒1865), kes avastas samuti soojushulga sõltuvuse voolutugevusest ja juhi takistusest, oli sündinud Tartus ja lõpetanud Tartu Ülikooli

Kuna kogu elektrivoolu töö muutub soojuseks, siis kehtib seos A=Q. Olukord on sarnane näiteks hõõrdumisel tehtava tööga, mis muutub samuti täielikult soojuseks. Voolu töö jaoks tuletasime peatükis 3.1 seose A=I2·R·t ning sellest saamegi, et Q=I2·R·t, kuna A=Q. Voolu tööd saab arvutada ka pinge kaudu, siis on A=U2·tR. Järelikult saab ka voolu poolt tekitatud soojushulga leida pinge kaudu: Q=U2·tR.

Füüsikaline suurus

Tähis

Ühik

Voolutugevus

Pinge

Takistus

Aeg

Töö

Soojushulk

Võimsus

Mida pikem on aeg, mille jooksul elektrivool juhti läbib, seda  soojushulk juhis eraldub. Suurema takistusega juhis eraldub  soojust kui väiksema takistusega juhis. Kui voolutugevus juhis suureneb 2 korda,  juhis eraldunud soojushulk  korda.

Mõtle!

  • Soojushulga arvutamiseks tuletatud valemitest näeme, et ühel juhul on soojushulk takistusega võrdeline(Q~R), teisel juhul pöördvõrdeline (Q~1R). Kuidas seda seletada?
  • Soojushulga valemist on näha, et mida kauem vool juhti läbib, seda suurem soojushulk antakse juhile. Kas see tähendab, et juhi temperatuur võib tõusta ükskõik kui kõrgele? Põhjenda.

Elektrisoojendusriistad

Elektrivoolu soojuslikku toimet rakendatakse elektrisoojendusriistades[mõiste: elektrisoojendusriist – seade, milles elektrienergia muundub soojusenergiaks], milleks on kõik seadmed, mis muudavad elektrienergia soojusenergiaks. Kodus on inimestel neid mitmesuguseid: elektripliit ja -radiaator, soojapuhur, triikraud, röster, jootekolb jms. Elektrisoojendusriista põhiosa on kütteelement[mõiste: kütteelement – elektrisoojendusriista osa, kus toimub soojuse eraldumine.Valmistatud kõrge sulamistemperatuuri ja suure eritakistusega ainest.], kus toimub soojuse eraldumine. Kütteelement on valmistatud ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur (üle 700°C) ja suur eritakistus.

Elektriradiaator on elektrisoojendusriist, kus elektrienergia muundatakse soojusenergiaks

Suurel osal elektrisoojendusriistadel on termoregulaator[mõiste: termoregulaator – elektrisoojendusriista osa, mis võimaldab muuta seadme temperatuuri], millega saab muuta seadme temperatuuri. Kui elektrisoojendusriist on saavutanud ettenähtud temperatuuri, lülitab regulaator elektrivoolu kütteelemendist välja. Kui aga temperatuur langeb ettenähtust madalamale, lülitab regulaator voolu uuesti sisse, st vool lülitatakse sisse ja välja automaatselt. Kui elektrisoojendusriistal pole termoregulaatorit, peame ise jälgima, et oleks tagatud hea võimalus soojuse üleandmiseks ümbritsevale keskkonnale, et vältida riista ülekuumenemist ja riknemist.

Hõõguv kütteelement
Radiaatori küljes olev termoregulaator hoiab seadme temperatuuri konstantsena. See lülitab soojenduse välja, kui ettenähtud temperatuur on saavutatud, ja uuesti sisse, kui temperatuur on ettenähtust madalamale langenud

Kütteelemendis toimub soojuse eraldumine, mistõttu peab see olema

  • suure eritakistusega.
  • väikese eritakistusega.
  • madala sulamistemperatuuriga.

Termoregulaator

  • aitab seadet sisse ja välja lülitada.
  • aitab vältida seadme ülekuumenemist.
  • aitab soojust ümbritsevasse keskkonda üle kanda.

Mõtle!

  • Mis nõuetele peab vastama elektrisoojendusriistades oleva juhi materjal?

Lisalugemine. Kütteelement

Kütteelemendid koosnevad tavaliselt kroomnikkeltraadist valmistatud spiraalist, mis on paigutatud kuumuskindlast sulamist torusse. Toru siseseina ja spiraali vahele pressitakse jahvatatud kristalliline magneesiumoksiid või pulbriline kvarts, millel on väike elektri- ja suur soojusjuhtivus.

Kui ahju töötemperatuur on üle 1000 °C, valmistatakse küttekeha näiteks karborundist [joonealune: Tehislikult saadud räni ja süsiniku ühend, keemiline valem SiC.]ehk siliitsiumkarbiidist. Kasutatakse ka grafiidist ja söest küttekehasid.

Veekeeduspiraali kütteelement on valmistatud kroomnikkeltraadist, mis on paigutatud kuumuskindlast sulamist torusse. Samasugused kütteelemendid on ka näiteks pesumasinates ja veeboilerites

Mõtle!

  • Mis juhtub veekeeduspiraaliga, kui see veest välja võtta, aga voolu mitte välja lülitada? Põhjenda.

Jootekolb

Juhtmete kokkujootmiseks ehk tinutamiseks[joonealune: Materjalide ühendamine jootetinaga, mis sulades märgab joodetavaid pindu, imbub liitepragudesse ja tahkudes moodustab püsiva liite.] kasutatakse jootekolbi, mis sulatab jootetina[joonealune: Tina ja plii sulam, mille abil liidetakse metallist detaile.]. Selleks peab jootekolvi temperatuur olema vähemalt 250 °C. Sama tugevusega vool, mis läbib jootekolvi kütteelementi, läbib ka juhtmeid, mis ühendavad kolbi seinakontaktiga. Aga miks ühendusjuhtmed ei kuumene?

Probleemi lahendamiseks tuleb vaadata voolu soojusliku toime valemit Q=I2·R·t. Valemist on näha, et tekkiv soojushulk sõltub peale voolutugevuse ka takistusest. Juhtme takistus on aga palju väiksem kui kütteelemendil, sest juhtmed on tehtud vasest, aga kütteelement mingist suure eritakistusega ainest.

Kütteelemendi ja juhtme takistust ei ole keeruline leida. Jootekolvi takistuse R saab leida valemist N=U2R. Võtame kolvi võimsuseks näiteks 100 W ja pingeks 230 V ning arvutame takistuse: R=U2N=(230 V)2100 W=530 Ω

Juhtme takistuse leidmiseks lähtume valemist R=ρlS. Vase eritakistus on 1,7·10-8 ·m. Võtame traadi pikkuseks 1 m. Kui traadi läbimõõt on 1 mm, on traadi ristlõikepindala S=π·r2==π·0,52=0,785 mm2=78,5·10-8 m2. Sellise traadi takistus on R=1,7·10-8  ·m·1 m78,5 · 10-8m2=0,022 

Kütteelemendi takistus on seega umbes 24 000 korda suurem kui juhtme takistus, sest 530 Ω0,022 Ω24 000. See tähendab, et juhtmes eraldub 24 000 korda vähem soojust kui kütteelemendis ja sellest juhtme soojendamiseks ei piisa.

Jootekolbiga sulatatakse jootetina, millega tinutatakse ehk joodetakse vajalikud juhtmed kokku
Juhe joodetakse sulatinaga vaskniidist riidetüki külge

Jätan meelde

  • Elektrisoojendusriist on seade, mis muudab elektrienergia soojusenergiaks.
  • Joule’i-Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga.
  • Joule’i-Lenzi seadust saab valemi kujul esitada nii voolutugevuse kui ka pinge kaudu: Q=I2·R·t või Q=U2·tR.