Valemmass on aine valemi põhjal arvutatud mass, mis leitakse ainet moodustavate keemiliste elementide aatommasside summana.
Valemmass
Valemmass, nii nagu aatommass, on suhteline suurus, sest arvutatakse ju valemmasski aatommassiühikutes. Nimetatud asjaolu tõttu kasutatakse enamikus keemiaõpikutes mõistet suhteline valemmass. Selle lühend inglise keelega analoogiat kasutades oleks eesti keeles SVM (suhteline valemmass). Valemmassi arvutamiseks tuleb kõigepealt kas keemiliste elementide perioodilisustabelist või muust teatmekirjandusest leida koostiselementide aatommasside väärtused. Seejärel korrutatakse iga koostisosakese aatommass valemis oleva indeksiga ning siis liidetakse saadud masside väärtused. Kui näiteks soovime arvutada hapniku valemmassi, siis leiame kõigepealt hapniku aatommassi väärtuse 16 amü ja korrutame indeksiga 2.
Järelikult hapniku (O2) valemmass võrdub:
Vee valemist järeldub, et selles on vesiniku ja hapniku osakeste suhe 2 : 1. Järelikult võrdub vee valemmass
Saadud vee valemmassi väärtus 18 amü näitab, et vesi on 18 korda raskem kui aatommassiühik ehk vesiniku aatommass.
Liitaine valemmassi arvutamisel liidame erinevate elementide aatommassid, korrutades need eelnevalt indeksiga.
Süsihappegaasi CO2 valemmass on:
Sageli tuleb valemmassi arvutada ka keerukama koostisega ainetel, näiteks Fe(OH)3. Toodud valemis esineb kolm ühesugust rühmitust OH. Valemmassi arvutamisel rakendame nüüd matemaatikatundides õpitut tehete kohta sulgudes olevate avaldistega.
Sama aine valemmassi võime arvutada ka veidi teisiti.
SVM(O3) = · =
SVM(ZnS) = + =
SVM(SO2) = + · =
SVM(Ca(OH)2) = + ( + ) · =
Kristallide valemmassi tähendus
Juhul kui aine koosneb üksikutest molekulidest, näiteks hapnik (O2) või veeaur (H2O), siis võrdub valemmass nende molekulmassiga. Vastavad tähistused oleksid siis
Mr(O2) = 32 amü
ja
Mr(H2O) = 18 amü
Alumine indeks r näitab, et mõeldud on molekulmassi aatommassiühikutes ehk aatommassi suhtes. Siit nähtub, et hapniku molekul on peaaegu kaks korda raskem kui vee molekul (32 : 18 ≈ 1,78).
Lihtainetest kõikide metallide ja liitainetest eeskätt ioonühendite puhul molekulmassist rääkida ei saa. Nii näitab hõbeda valemmass vaid hõbeda kristallivõre ühte ühikut. Keedusoola valemmass aga naatriumi ja kloori kui kristallivõre ühe koostisühiku suhtelist massi.
Et nii väikestelt ainekogustelt üle minna argipäevastele massiühikutele (g, kg), on selge, et neid kristallivõre ühikuid peab olema väga-väga palju.
