Tutvume keemia ja keemikutega
Nii tahked, vedelad kui ka gaasilised ained koosnevad üliväikestest osakestest.
Kemikaalide ohusümbolid
 | Plahvatusohtlik |  | Sööbiv | ||
 | Tuleohtlik |  | Keskkonnaohtlik | ||
 | Oksüdeeriv |  | Kahjulik/ärritav | ||
 | Mürgine | ||||
Keemiliste elementide perioodilisusseadus, -süsteem ja -tabel
Keemiliste elementide perioodilisusseadus sirgjoonelise joonisena
Keemiliste elementide ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengu suurusest.
Perioodilisussüsteem – keemiliste elementide liigitus, perioodilisustabel – selle väljendusvorm.
Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga
Maksimaalne elektronide arv väliskihil = 8 (VIIIA-rühma elemendid) → väga püsiv väliskihi ehitus → väga püsivad aatomid.
Lahused ja lahustuvus
Ioonsed ühendid lahuses (NaCl)
Molekulaarsed ühendid lahuses (suhkur)
Hapete, hüdroksiidide ja soolade lahustuvus vees
Täht l tähendab lahustuvat; vl – vähelahustuvat; e – praktiliselt lahustumatut ainet; kriips näitab, et aine vee toimel laguneb või ei eksisteeri.
Enam kasutatavate keemiliste elementide nimetused, lugemine, sümbolid ja ümardatud aatommasside väärtused
* Rahvusvaheliste reeglite kohaselt loetakse ühest tähest koosnevat sümbolit lihtsalt tähena, näiteks boor (B) – bee, vesinik (H) – haa jne. Kahest tähest koosnevat sümbolit loetakse elemendi nimetuse järgi, näiteks alumiinium (Al) – alumiinium. Eesti keeles on saanud tavaks lugeda osa ühetähelisi sümboleid tähena (H, O, S, N jne). Osa ühetähelisi sümboleid loetakse aga elemendi nimetusena (B – boor, K – kaalium, I – jood jne)
