Operett

Seltskondlik suurteos

Operetta – väike ooper

Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Žanri eelkäijad olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill.

Johann Strauss (klaveri taga) sisustamas salongi muusikaõhtut 19. sajandil

Pariisist Viinini

Operett kujunes välja 19. sajandi keskpaiku Pariisis. Prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus seal üle 100 opereti. Teine operetilinn oli Viin, seal tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem.

Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased õrna fantaasia­maailma ning mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähele­panu rikkalikele kostüümidele.

20. sajandi algupoolel vallutas maailma Uus-Viini operett, mille kuulsamad heliloojad olid nt Ferenc Lehár ja Imre Kálmán. Selles suunas ühendati nii prantsuse kui ka Viini operetile iseloomulikud tunnused.

Lõbus seltskonnamuusika

Opereti libreto on enamasti humoorikas, sageli päevakajaline või satiiriline. Heliloojat innustasid looma parasjagu moes olnud meloodiad ja seltskonnatantsud.

Peaosades on enamasti kaks armastaja­paari: sopran (primadonna) ja tenor (või bariton), kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar.

Opereti tunnusjooned

Võrreldes ooperiga on opereti vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meister­likkust. Tantsul on operetis oluline osa, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süžee arengut, kuid on võrreldes ooperiga tunduvalt lihtsakoelisem.

Stseen Johann Straussi operetist „Viini veri“ (Rahvus­ooper Estonia)

Armastatud operette

  • Jacques Offenbach. „Orpheus põrgus“, „Ilus Helena“
  • Johann Strauss noorem. „Nahkhiir“, „Mustlasparun“, „Viini veri“
  • Imre Kálmán. „Silva“, „Bajadeer“, „Krahvinna Mariza“, „Montmartre’i kannike“
  • Ferenc Lehár. „Lõbus lesk“, „Krahv Luxemburg“
  • Florimond Hervé. „Mam'zelle Nitouche“
Johann Strauss noorem. Nimilaul operetist „Viini veri“
Elisabeth Schwarzkopf (sopran), Nicolai Gedda (tenor), filharmooniaorkestrit juhatab Otto Ackermann
Imre Kálmán. „Ja, das alles auf Ehr’“ operetist „Der Zigeunerbaron
Nicolai Gedda (tenor), filharmoonia­orkestrit juhatab Otto Ackermann

Kuula

Imre Kálmán. Silva ja Edvini duett operetist „Silva“, katkend
Sirje Puura (sopran), Väino Puura (bariton), Rahvusooper Estonia orkester, dir Jüri Alperten
Johann Strauss noorem. „Naerulaul“ operetist „Nahkhiir“
Hilde Gueden (sopran), Viini Riigiooperi orkester ja koor, dir Robert Stolz
Ferenc Lehár. Valss operetist „Lõbus lesk“, katkend
Viini Riigiooperi koor ja orkester, dir Franz Bauer-Theussl

Mõtle

  • Nii ooperi kui ka opereti osatäitjad 
  • laulavad
  • tantsivad
  • kõnelevad
  • naljatlevad
  • Opereti sünnipaik oli 
  • Viin
  • Budapest
  • Pariis
  • Milano
  • Žanri eelkäijad olid
  • itaalia koomiline ooper
  • austria küla­muusika
  • ungari mustlas­viiuldajad
  • prantsuse vodevill
  • Kolm koolkonda:
        • Jacques Offen­bach
        • Ferenc Lehár
        • õrn fan­taasia­maailm
        • Johann Strauss
        • kankaan
        • satiir
        • valss
        • Imre Kálmán
        • satiir ja huumor

        Märka

        Jacques Offenbach. Operett „Orpheus põrgus“

        Orpheus on Antiik-Kreeka müüdi järgi laulja ja lüüramängija, kes oma maagiliste võimete ja muusikaga suutis võluda metsloomi, linde, taimi ning isegi kaljusid.

        Offenbachi operetis on Orpheus üks väga kõrge enesehinnanguga viiuldaja, kelle abikaasale Euridicele käib viiulimängimise „müra“ närvidele. Ühel päeval tuleb jumal Pluto ja viib Euridice Hadesesse. Esialgu pole Orpheus sellest väga häiritud: saabki rahus ja vaikuses musitseerimist nautida. Kuid avaliku arvamuse survel otsustab Orpheus siiski naise tagasi tuua.

        Sel hetkel, mil Orpheus allmaailma saabub, tantsib kogu seltskond ülilõbusalt kankaani. Kui metsik tants lõpeb, mängib Orpheus viiulil lummava meloodia, mille mõjul lubab Pluto Euridicel koju naasta. Ainsaks tingimuseks on see, et ükskõik mis ka teekonnal ei juhtuks, ei tohi Orpheus tagasi vaadata.

        Ootamatu kõuemürin paneb Orpheuse uudishimust siiski selja taha pilku heitma ning Euridice jääb igavesti allilma. Tundub aga, et selle vastu polegi kellelgi midagi ning operett lõpeb õnnelikult.

        Georges Seurat' maal kankaanitantsijatest (1889)
        Opereti „Orpheus põrgus” etendus Pariisi ooperiteatris (1988)
        Jacques Offenbach. Kankaan operetist „Orpheus põrgus“ 

        „Kankaan“. Muusika kulgemise skeem

        Sissejuhatus. Viiulite ja puupuhkpillide kahekõne. Pane tähele, millal hakkab kõlama triangel. Tants on kerge ja hiiliv.

        A-teema

        Peateema viiulite esituses.

        B-teema

        Esimene kõrvalteema vaskpuhkpillidelt. Rütmi rõhutavad taldrikud.

        C-teema

        Teine kõrvalteema, „Kankaan“, vaskpuhk- ja löökpillidelt.

        A-teema

        Peateema viiulitelt. Muusika saab hoogu juurde.

        C-teema

        „Kankaani“ muusika kiireneb veelgi, muutub valjemaks ning kankaanitantsijate uljad jalatõsted lõpevad spagaati langemisega.

        Kuula ja pane tähele

        • Mitu korda kõlab teoses kankaani teema?
        • Iseloomusta kankaani tunnusmeloodia dünaamilist arengut kogu teose jooksul.
        • Miks on helilooja valinud kankaani teemat esitama just vaskpuhkpillid? Milliseid pille oleksid kasutanud sina? Miks?

        Lisalugu

        Ameerika muusikaline komöödia

        Rudolf Friml (1879–1972), pseudonüümiga Roderick Freeman, oli tšehhi pianist ja helilooja. Visiidil Ameerika Ühendriikidesse aastal 1904 esitas ta Carnegie Hallis oma esimese klaverikontserdi ja sai vaimustatud vastuvõtu osaliseks. Kaks aastat hiljem kolis Rudolf Friml juba alaliselt Ameerikasse elama ja jätkas seal pianistikarjääri kõrval heliloominguga.

        Friml loobus euroopalikust komponeerimisstiilist ning võttis omaks ameerikaliku muusikalise komöödia loomise põhimõtted, püüdes sellesse integreerida Euroopa operetitraditsioone.

        Operett „Rose-Marie“ (1924) saavutas oma uuenenud kõlaga edu ja tagas Rudolf Frimlile tolle aja populaarseima muusikalise komöödia helilooja positsiooni Ameerikas ning äratas suurt huvi ka mujal maailmas.

        Kuuel korral on operett „Rose-Marie“ olnud ka Eesti teatrite mängukavas. Üks tuntumaid laule sellest on „Indiaani armuhüüd“.

        Indiaani tüdruk
        Rudolf Friml. „Chant indien
        Jeanette MacDonald (sopran), Nelson Eddy (bariton). Salvestus aastast 1935