Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või anorgaaniline aine, mida on võimalik töödelduna majanduslikult tasuvalt kasutada. Maavarad jaotatakse tahkeiks, vedelaiks ja gaasilisteks, kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks, metallilisteks ja mittemetallilisteks maavaradeks.
Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Need panid aluse ka tööstuslikule pöördele majanduses.
Euroopa maavarade leiukohad
Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat – rauamaaki – leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas – linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde).
Hinnanguline rauamaagi toodang mõnedes maades 2020. aastal (miljonit tonni)
Venemaa | 95 |
Ukraina | 62 |
Rootsi | 35 |
Kasahstan | 21 |
Tervikuna on Euroopa osakaal rauamaagi kaevandamisel maailmas tühine: Austraalia, Brasiilia, Hiina ja India toodavad ka eraldivõetuna rohkem rauamaaki kui Euroopa. Metallimahukas tööstus Euroopasse seega ei sobi, näiteks laevaehitus ongi nihkunud Kagu-Aasiasse.
Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas.
Kivi- ja pruunsüsi
Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest pikka aega kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energiatootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Suurimad söevarud on leitud Ukrainas (Donbassis), Poolas ja Tšehhis (Sileesias) ja Saksamaal (Ruhris ja Saksimaal). Varusid on aga ka Karboni settekivimeis Suurbritannias, Põhja-Prantsusmaal, Belgias. Euroopa tähtsaimad kivisöe eksportijad on Poola, Tšehhi ja Bulgaaria.
Märkus: arvud tulpade kohal väljendavad miljoneid tonne, tulpade pikkus söe ekvivalendi miljoneid tonne.
Allikas: Euracoal
Praeguseks on kivisöe kaevandamine oluliselt vähenenud (EL-s 1990–2020 perioodil 80%), rohkem kasutatakse naftat ja gaasi. Kui nafta ja gaas muutuvad turul liiga kalliks või napib neid sootuks, võidakse uuesti pöörduda kivisöe poole. Karmistatud keskkonnanõuete tingimustes (rohepööre) ei ole naasmist söe-elektrijaamadele siiski oodata. Suletavate tuumajaamade taaskäivitamine või uute ehitamine on samuti üks võimalus.
Maagaas
Suurimad maagaasi leiukohad on Põhja-Hollandis, Edela-Prantsusmaal, Põhja-Itaalias ja Põhjameres (Norra). Euroopa on täna võimeline ligikaudu poole vajaminevast gaasist ise tootma, puudujääk on seni imporditud juhtmeid pidi Venemaalt või veeldatud gaasina (LNG). Viimast toodetakse üle maailma, suurimad tootjad on Austraalia, Katar, USA.
Gaasi ostmine Venemaalt on seotud riskidega nagu hinnamanipulatsioon, poliitilised nõudmised jne. Veeldatud gaasi turg on kiiresti kasvamas ja see peaks gaasiturgu tasakaalustama.
- Suurbritannia
- Holland
- Norra
- Taani
- Belgia
- Itaalia
Nafta
Naftat leidub Kaspia nõos, Ees-Uuralis, Pariisi ja Akvitaania nõos. Euroopa suurimad varud paiknevad Põhjameres. Kõige noorem on tekkelt Karpaatide eelmäestiku nafta. Nafta on üks olulisemaid maavarasid, mida kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hind määrab ka paljude teiste kaupade hinnad. Kuna Euroopa naftavarud on suhteliselt vähesed, siis impordivad arenenud tööstusriigid naftat teistest piirkondadest. Nafta tarbimine on viimastel aastakümnetel aeglaselt kasvanud. Enamasti on suuremad riigid ka suuremad tarbijad, tarbimine elaniku kohta ei erine neis märkimisväärselt.
Igapäevane nafta tarbimine (tuhat barrelit) mõnedes riikides (2021. a)
Venemaa | 3631 |
Saksamaa | 2383 |
Prantsusmaa | 1705 |
Suurbritannia | 1503 |
Hispaania | 1290 |
Itaalia | 1236 |
Türgi | 942 |
Vastus: liitrit.
Metallid ja mittemetallid
Hertsüünia kurrutuses (Alpidest põhja pool, Kesk-Euroopas paiknevad mäestikualad) leidub värviliste metallide (vase ja elavhõbeda) maake. Vasekaevandusi leidub Poolas, Rootsis, Serbias, Portugalis. Elavhõbe on looduses haruldane aine, mis kuulub mitmete mineraalide koostisse. Elavhõbeda saamiseks kaevandatakse kinaveri, mille suurimad ja juba antiikajast tuntud leiukohad on Hispaanias Almadenis. Kinaveri leidub ka Itaalias.
Alpi kurrutuse piirkondades (Ungaris, Kreekas) leidub suuri boksiidi leiukohti. Sellest alumiiniumimaagist toodetakse alumiiniumi. Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa.
Leidub ka kaalisoola (Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes), keedusoola (Saksamaal) ja väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas).
- kivisüsi
- väävel
- lubjakivi
- fosforiit
- mangaanimaak
- kips
- põlevkivi
- maagaas
- rauamaak
- tinamaak
- nafta
- kaalisool
- boksiit
- vasemaak
- pruunsüsi
Küsimused
- Nimeta Euroopa tähtsamad maavarad ja näita kaardil nende leiukohad.
- Maavarade nagu igasuguse kauba hind vabaturul on muutlik. Millest sõltub maavara hind?
- Millist mõju võib maavarade kaevandamine sinu arvates avaldada (või on juba avaldanud) Euroopa maastikele? Põhjenda.
