Eesti maavarad ja nende paiknemine

Eesti on maavarade poolest suhteliselt vaene maa. Tööstusele sobivaid maavarasid leidub siin vähe. Majandusliku tasuvuse seisukohast ei ole mõttekas asuda kaevandama maavarasid, mis asuvad sügaval maapõues ja on raskesti ligipääsetavad. Selline on näiteks suur rauamaagimaardla Jõhvi lähedal üle 200 m sügavusel. Praegu ei kaevandata ka graptoliitargilliidis asuvaid haruldasi elemente (molübdeen, volfram, vask, plii jt), sest nende sisaldus seal on väga väike ja tööstusliku tootmise kulud oleksid liiga suured. Kuid tänapäeval kasutamata seisvad maavarad, nt fosforiit, võidakse tehnoloogia arenedes kasutusele võtta tulevikus.
Eestis kasutatavad maavarad on seotud pealiskorra kivimite ja pinnakattega. Peamine maavarade kaevandamise ala on välja kujunenud Kirde-Eestis. Seal leidub energiamajandusele ja keemiatööstusele sobivat põlevkivi. Olulised on ka tööstuses ja ehituses vajatavad looduslikud ehitusmaterjalid lubjakivi, dolomiit ehk dolokivi, liiv, savi jt. Tähtsamad maavarad on veel fosforiit, graniit, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt. Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas.
Põlevkivi
Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30–70%, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus.

Kaevandamise kaod tulenevad vajadusest jätta osa maavarast maa-aluste käikude toestamiseks.
Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks tänase kasutamise juures jätkuma veel umbes sajaks aastaks. Põlevkivi esineb maapõues 2,5–3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7–100 m sügavusel. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 1700 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes.
Paraku pole põlevkivi kaevandamise perspektiiv kuigi hea süsinikuheite tõttu, mis tekib eriti toorme põletamisel, näiteks elektrienergia saamiseks. Ka õlitehased, mis kasutavad põlevkivi õli tootmisel ja saastavad keskkonda vähem, peavad maksma üha kõrgemaid heitetasusid ning nendegi perspektiiv pole rohepöörde valguses selge.
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi põletamisel tekib rohkesti jääkprodukte ehk aherainet – tuhka ja poolkoksi. Näiteks lisandub Eestis aastas mitu miljonit tonni tuhka ja poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi kaevandamisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10–15 tonni vett. Sellise reostuse ja veerežiimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.
Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega. Nood on aga kõvemad kui põlevkivikihid, muutes põlevkivi kaevandamise raskemaks. Lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada, s.t põlevkivi rikastatakse. See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena. Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades.
Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride korrastamine, kus kaevandustööd on lõppenud. Pinnas tasandatakse, nõlvad silutakse ja metsastatakse.
Kohtla suletud kaevanduses tegutseb 2001. aastast Eesti Kaevandusmuuseum, kus tutvustatakse kaevanduste miljööd ja kaevuritööd. Aidu karjääri on rajatud veespordikeskus, mille 3 km pikkust sõudekanalit saab kasutada rahvusvaheliste võistluste läbiviimisel, Sirgala karjäärist on osa kasutusel kaitseväe laskeväljana.
Fosforiit
Teiseks tähtsaks maavaraks on Eestis fosforiit. See maavara on tekkinud Ordoviitsiumi ajastu meres u 480 miljonit aastat tagasi selgrootute loomade jäänustest. Peamised leiukohad asuvad samuti Põhja-Eestis, Rakverest idas ja lõunas, kus fosforiidikihi paksuseks on 5–6 m. Väiksemad varud on teada Aseri, Toolse ja Tsitre leiukohtades. Fosforiiti kaevandati põllumajanduse tarbeks Maardus kuni 1980. aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine.

Paekivi
Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi.

Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Harkus, Ungru-Sepakülas, Kundas jm.
Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas – ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre.
Paas | ||
Millisest mineraalist koosneb lubjakivi?
Mille poolest erineb dolokivi teistest kivimitest?
Milline neist on kõige suurema savisisaldusega ja seega vähemväärtuslik?
Kus kasutatakse paasi?
- ehituskivina
- tsemendi ja lubja tootmisel
- paberi tootmisel
- suhkru rafineerimisel
- metallurgias
- killustiku valmistamiseks
Kus asuvad suuremad paemurrud?
|
|
Savi, liiv, kruus
Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat.

Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiumadala, Prangli, Naissaare). Kruusa kasutatakse teedeehitusel, maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel.
Turvas
Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eestis asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti – sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4–5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse.

- sademeid on rohkem kui aurumist
- intensiivne päikesekiirgus
- jõgede väike vooluhulk
- igikelts
- tasane pinnamood
Millise taime kõdunemisest on tekkinud turvas?
Millistes majandusharudes kasutatakse Lavassaare turvast?
|
|
Vaata videost „Turbatootmine Lavassaare raba turbaväljadel” freesturba tootmist Lavassaares. Vasta videost saadud info põhjal küsimustele.
Mis riigile kuulub ettevõte AS Tootsi Turvas, mis tegeleb turba ja turbatoodete tootmisega?
Millised tingimused valitsevad turbatootmisel?
- tolm
- müra
- tuleoht
Mere- ja järvemuda, mineraalvesi
Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda.
Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste.
Küsimused
- Nimeta Eesti tähtsamad maavarad ja näita kaardil nende leiukohad.
- Millised on maavarad, mis ei uuene, kui need on kaevandamisega ammendatud?
- Mis on põlevkivikeemia? Leia teatmikest või internetist, millised on lisaks siin nimetatutele veel põlevkivi kasutusvõimalused.
- Nimeta, milliseid maavarasid kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel.
- Otsi teatmeteostest või internetist, milleks on inimesed ajaloo jooksul turvast kasutanud.
Mis on turbarabamuumiad ja kuidas need tekivad?
- maavara sügavusega maapõues
- maakoore kõikuvliikumistega
- kerge või raske ligipääsuga maavarale
- kliimatingimustega
- vajalike elementide sisaldusega maavaras
- tööstusliku tootmise kuludega
- loomade ja taimede elupaikadega
Milline nendest Eestis leiduvatest maavaradest on raskesti ligipääsetav?
- lubjakivi
- rauamaak
- sinisavi
Millist kivimit ei kaevandata, sest haruldasi elemente (Mo, V, Pb, Cu, U, Zn) on liiga vähe?
- liivakivi
- dolokivi
- graptoliitargilliiti
Millise maavara kaevandamine lõpetati, aga üha enam räägitakse uutest kaevandamisplaanidest?
- meremuda
- fosforiit
- lubjakivi