Läätseks nimetatakse kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks.
- Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks.
- Kumerläätsed koondavad valgust.
- Nõgusläätsed hajutavad valgust.
- Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt.
- Läätse fookusi läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks.
- Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nimetatakse läätse fookuseks.
- Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil.
Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust.
Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust.
Läätse optilise tugevuse ühik on dioptria (lühend 1 dpt).
Kujutis on optikaseadmega saadav esemega sarnane pilt.
Kujutis võib olla tõeline või näiv.
- Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile.
- Näivat kujutist ei saa ekraanile tekitada, kuid saab vaadelda silmaga.
Silm ja nägemine
- Silm on nägemisorgan.
- Sarvkesta pinnas toimub valguse esmane koondumine.
- Silmaavaga reguleerib organism silma sattuva valguse hulka.
- Silmalääts fookustab kujutise võrkkestale.
- Fookustamine toimub silmaläätse fookuskauguse muutmise abil.
- Võrkkestas tekkivatest elektrilistest signaalidest tekitab peaaju nägemisaistingu.
- Lühinägelikkust korrigeeritakse nõgusläätsedega (nn miinusprillid).
- Kaugelenägelikkust korrigeeritakse kumerläätsedega (nn plussprillid).
- Prillinumber on prilliklaasi optiline tugevus dioptriates.
- Plussprillidel märgitakse optiline tugevus plussiga, miinusprillidel vastavalt miinusega.
Fotokaamera
- Fotokaamera on optikaseade, millega jäädvustatakse kujutisi.
- Kujutise fookustamine toimub objektiivi nihutamisega kaamera ekraani suhtes.
- Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust.
- Kaamera sensoril tekkiv kujutis salvestatakse digifailina.
Ülesandeid
- Tee kindlaks, milliseid koduses majapidamises olevaid kehi saab käsitada läätsena. Millisest läätse omadusest tuleb lähtuda? Kuidas sa talitasid?
- Priidul on kaks paari plussprille. Ta tahtis määrata kumb on suurema optilise tugevusega. Selleks korraldas ta päikesepaistelise ilmaga katse. Millist seaduspärasust ta rakendas oma tegevuse kavandamisel?
- Vestluskaaslase silmas võib näha enda samapidist ja vähendatud kujutist. Kuidas see tekib?
- Taimelehe karvakeste otsas on kastepiisad. Päikese käes on piiskade vastas lehel väike hele täpike. Mis selle täpikese põhjustab? Tee selgitav joonis.
Läätse optilist tugevust arvutatakse valemiga
Esimese läätse optiline tugevus on dpt.
Teise läätse optiline tugevus on dpt.
Vastus. läätse optiline tugevus on suurem.
