Maakera pind on ebatasane. Mäed ja kõrgustikud vahelduvad tasandike, nõgude ja orgudega. Ka ookeanide ja merede põhjas on kõrgeid veealuseid mäestikke ja sügavaid nõgusid. Kogu seda krobelist maakoore pinda nimetatakse pinnamoeks ehk reljeefiks.
Mis on pinnavormid ja mille poolest nad erinevad?
Ükskõik kui väikest või suurt maa-ala me vaatame, kõikjal tajume pinnamoe erinevusi ja märkame enda ümber pinnavorme. Need on erineva suuruse, ehituse ja tekkega. Pinnavorm on üksik küngas või jõeorg tasandikul, aga ka nõgu küngaste vahel. Vulkaanikoonus või tuule kokku kuhjatud luitevall on samuti pinnavorm. Kõik nimetatud on üksikpinnavormid.
Mõtle
- Mille poolest erineb fotodel esitatud paikade pinnamood?
Kuidas iseloomustada pinnamoodi?
Maa pinna kuju ehk pinnamood on maakera igas osas omanäoline. See annab ilme mandritele, aga ka riikidele, linnadele ja näiteks sinu kodukoha ümbrusele.
Kui sa elad Haanja või Otepää kõrgustikul, siis ütled, et sinu koduümbruse pinnamood on künklik. Haapsalu ja Pärnu ümbruse pinnamood on aga tasane.
Igapäevases elus tajume pinnamoe vaheldust ilmselt alles siis, kui peame järsust nõlvast kiiresti üles rühkima. Paljud suusasõbrad sõidavad talvel Otepääle, et nautida kõrgematelt ja järsematelt nõlvadelt laskumist. Suvel tunneme rõõmu suplusest küngastevahelise nõo järvesilmas.
Toompea on vahetust ümbrusest kõrgemal asuv ala ehk kõrgendik
Vooremaa on eripärase pinnamoega piirkond Eestis. Siin on leivapätsikujuliste küngaste ehk voorte vahele nõgudesse tekkinud pikliku kujuga järved.
Paljude Lõuna-Euroopa riikide pinnamood on mägine. Tasaseid alasid leidub seal vaid mägedevahelistes orgudes ja rannikutel. Kui väikesel maa-alal vahelduvad eri kõrguse ja kujuga pinnavormid, siis öeldakse, et pinnamood on vaheldusrikas.
Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, samuti põllumehed. Tasastel ja lainjatel aladel on ehitamine ja põlluharimine palju lihtsam kui mägises piirkonnas. Sellest hoolimata on tänapäeval rajatud pikki sildu üle sügavate orgude ja mitmekümne kilomeetri pikkuseid tunneleid läbi mäeahelike.
Et mäge ületava tee kalle liiga järsk ei oleks, tuleb tee ehitada loogetega.
Pinnamood mõjutab ka ilmastikku, veekogude paiknemist, muldade ja taimestiku kujunemist. Isegi Eesti kõrgustikel sajab rohkem ja lumikate püsib kauem kui tasandikel mõnikümmend kilomeetrit eemal.
Mõtle
- Milline on sinu kodukoha pinnamood? Milliseid pinnavorme seal leidub?
Alpide järskudel nõlvadel on viinamarju kasvatatud juba üle mitme tuhande aasta.
Skandinaavia mäestiku nõlvadelt voolavad alla veerohked ja kiirevoolulised jõed ning umbes 97% riigi energiast toodetakse veejõu abil.
Kesk-Doonau madalik hõlmab riigi lõuna- ja idaalad ning suurvee ajal on suured alad üle ujutatud
Riigi lõunaosas domineerib tasane Gangese madalik, põhjaosas paikneb aga Himaalaja mäestik, kus asub ka maailma kõrgeim tipp
Enam kui 1100 saarest koosneva riigi suurim probleem on maailmamere taseme tõus ja oht saarte uppumisele. Keskmiselt on riigi maapind vähem kui 2 m kõrgusel merepinnast.
Lisamaterjal. Austria pinnamood
Austria on väike ja mägine riik Euroopas. Riigi lääne- ja keskosas kõrgub Alpi mäestik, kus kõrged mäeahelikud vahelduvad sügavate orgudega. Tasasem on vaid Austria kirdeosa, kuhu ulatub Kesk-Doonau madalik. Austria kõrgeim tipp on 3797 meetri kõrgune Grossglockneri mägi, mis paikneb riigi edelaosas.
Mägine reljeef mõjutab väga tugevasti inimeste eluolu. Alpides on arvukalt suusaspordikeskusi, kus saab harrastada nii mäe- kui ka murdmaasuusatamist. Alpiaasad on suurepärased suvekarjamaad. Tugevasti liigestatud reljeef ja suured kõrgused seavad piiranguid autoliiklusele: kurvilistel teedel ei saa kiiresti sõita ja karmidel talvedel katkeb liiklus aeg-ajalt sootuks. Auto- ja raudteede jaoks on läbi kõrgete mäeahelike rajatud tunneleid.
Mõisted
- pinnamood ehk reljeef – Maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud
- pinnavorm – maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast oma kuju, kõrguse (sügavuse), kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest
