3.1. Maa siseehitus
Kordamisküsimused
- Iseloomusta Maa siseehitust.
- Miks pole maakoor kõikjal ühesuguse ehitusega?
Ülesanded
3.2. Laamad ja laamade liikumine
Kordamisküsimused
- Mis on laam?
- Mida toob kaasa kahe laama põrkumine, mida lahknemine ja mida liikumine teineteise suhtes küljetsi?
Ülesanded
- Põhja-Ameerika laam
- Aafrika laam
- Filipiini laam
- Euraasia laam
- Lõuna-Ameerika laam
- Nazca laam
- Vaikse ookeani laam
- Austraalia laam
- Araabia-India ahelik
- Sumatra
- Punane meri
- maakoore hävimine
- Island
- Etna vulkaan
- Himaalaja
- Lõuna-Atlandi mäestik
- Aleuudid
- Peruu-Tšiili süvik
- Vaikse ookeani idakerge
- uue maakoore teke
3.3. Maavärinad
Kordamisküsimused
- Mis paneb maa värisema?
- Kuidas levib maavärinas vallandunud energia?
- Mis nähtused kaasnevad maavärinatega?
- Nimeta kolm maailma piirkonda, kus tugevaid maavärinaid ei esine.
Ülesanded
3.4. Vulkaanid
Kordamisküsimused
- Miks tekivad vulkaanid?
- Mis vahe on laaval ja magmal?
- Mille poolest erinevad kilp- ja kihtvulkaanid?
- Mille alusel jaotatakse vulkaanid aktiivseteks, passiivseteks ja kustunud vulkaanideks?
Ülesanded
3.5. Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ja vulkaanilistes piirkondades
Kordamisküsimused
- Näita maailmakaardil peamisi maavärinate ja vulkaanide esinemispiirkondi.
- Millised ohud varitsevad inimesi seismilistes ja vulkaanilistes piirkondades? Kuidas inimesed end nende ohtude eest kaitsevad?
- Seleta, kuidas on vulkaanidest inimesele kasu.
Ülesanded
- Kõrghooneid ei ehitata.
- Keelatud on ehitada hooneid teadaolevate murrangulõhede lähedusse.
- Ehitatakse vaateplatvorme vulkaanide nõlvadele, et inimesed saaksid purskeid paremini jälgida. See aitab meelitada piirkonda turiste ja suurendada turismist saadavat tulu.
- Kasutatakse tulekindlaid ehitusmaterjale.
- Sildade ühenduslülid tehakse väga tugevast materjalist, et need maavärinast tingitud rappumise ja väändumise käigus ei puruneks.
- Väga suur osa transpordist tehakse lennumasinatega, sest maavärinad ja vulkaanipursked lendavaid sõidukeid ei mõjuta.
- Rajatakse maavärina-elektrijaamu, et maavärinas vallandunud energiat kinni püüda ja elektrienergiaks muundada.
- Rannikule ehitatakse betoonist kaitsebarjääre, et maavärinaga kaasneda võivad hiidlained asulatele vähem kahju teeks.
- Asulate läheduses paiknevate vulkaanide kraatrid täidetakse kruusa ja tsemendiga, et need vulkaanid ei saaks pursata.
- Kõikides piirkonna asutustes ja ettevõtetes, samuti koolides korraldatakse loenguid ja õppusi, kuidas maavärina ajal käituda, et tagada enda ja teiste ohutus.
- Teedel ja tänavatel on viidad, mis osutavad inimestele, kus asuvad ohutumad paigad maavärina, tsunami või vulkaanipurske ajal.
- Vulkaanilistes piirkondades kaevandatakse väärtuslikke maavarasid, nagu nt kulda, hõbedat ja vaske
- Vulkaanide viljakad nõlvad sobivad põllukultuuride kasvatamiseks
- Vulkaanilistes piirkondades on alati soe kliima
- Maa sisesoojust kasutatakse kütteks ja elektri tootmiseks
- Vulkaanide nõlvadel ja jalameil on inimestel turvaline elada
- Vulkaaniline maastik on looduslik vaatamisväärsus, mis meelitab ligi turiste ja võimaldab kohalikel seeläbi elatist teenida
3.6. Kivimid
Kordamisküsimused
- Kuidas tekivad tard-, sette- ja moondekivimid? Too näiteid.
- Mis vahe on settel ja settekivimil?
- Mis on paljand?
- Seleta kivimite ringkäiku looduses.
- Milleks kivimeid kasutatakse?
Ülesanded
- Sete koosneb rahnudest ja veeristest, kuid settekivim koosneb liivast ja savist.
- Settekivim on kivimite murenemisel tekkinud pude materjal, kuid sete on pudeda materjali kõvastumisel tekkinud tihe kivim.
- Sete on kivimite murenemisel tekkinud pude materjal, kuid settekivim on setete kuhjumisel ja kõvastumisel tekkinud tihe kivim.
