Kordamis­ülesanded õpilasele ja kontrolltööks

Seotud sisu
Muud tegevused

1. Kirjuta viidatud silma osad. Vasta küsimusele.

Mille poolest erineb kollatähn pimetähnist?

Vastus
Kollatähnis asuvad ainult kolvikesed ja nägemisteravus on seal kõige suurem. Pimetähnis valgustundlikke rakke pole.
Seotud sisu
Muud tegevused

2. Lohista kõrvaosade nimetused õigesse kohta. Vasta küsimusele.

                    Millistest osadest tasakaaluelund koosneb?

                    Vastus
                    Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid ja kaks kotikest, milles asuvad tunderakud.
                    Seotud sisu
                    Muud tegevused

                    3. Vali silma osa, mis seda ülesannet täidab.

                    Katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt.

                    Reguleerib silmaava suurust.

                    Sellele tekib vaadeldava objekti kujutis.

                    Selle kaudu pääsevad valguskiired silma.

                    Juhib närviimpulsid silmast ajusse. 

                    Varustab silma hapniku ja toitainetega.

                    Selle valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi.

                    Murrab valguskiiri ja koondab need võrkkestale. Aitab koondada valguskiiri läätsele 

                    Seotud sisu
                    Muud tegevused

                    4. Lohista lühi- ja kaugelenägeva silma juurde õige nimetus ja tunnused.

                        • Näeb lähedale uduselt.
                        • LÜHINÄGEVUS
                        • Näeb kaugele uduselt.
                        • Näeb lähedale selgelt.
                        • On vaja kumerate, plussklaasidega prille.
                        • Valguskiired koonduvad võrkkesta ette.
                        • On vaja nõgusate, miinusklaasidega prille.
                        • Näeb kaugele selgelt.
                        • KAUGELENÄGEVUS
                        • Valguskiired koonduvad võrkkesta taha.
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        5. Vasta küsimustele.

                        Miks silmaava pimedas suureneb ja eredas valguses väheneb?

                        Vastus
                        Pimedas silmaava suureneb, et rohkem valgust silma pääseks. Eredas valguses takistab ahenenud silmaava ülemäärase valguse tungimist silma.

                        Kui vaatame näiteks enda ees laual ja seejärel riiulis paiknevaid objekte, muutub me silmaläätse kuju. Miks?

                        Vastus
                        Silmalääts muudab kuju ja murrab valguskiiri nii, et mõlemal juhul koonduvad need võrkkestale. See võimaldab näha selgelt nii lähedal kui ka kaugel asuvaid objekte. Läätse kuju muudab ripslihase kokkutõmbumine.

                        Silmalääts muutub kumeramaksvaadates ja lamedamaks vaadates.

                        Mis silmi kaitseb? Kuidas?

                        Pisaravedelik 

                        Vastus
                        vähendab hõõrdumist ja eemaldab väiksemad tolmuosakesed.

                        Koljuluud 

                        Vastus
                        kaitsevad silmi külgedelt ja tagant mehaaniliste vigastuste eest.

                        Ripsmed 

                        Vastus
                        takistavad tolmu jt väikeste võõrosakeste silma sattumist.  

                        Silmalaud 

                        Vastus
                        kaitsevad vigastuste, liigse valguse ja tolmuosakeste silma sattumise eest
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        6. Kirjuta lünka, milline kõrva osa seda ülesannet täidab.

                        hakkab helilainete mõjul võnkuma ja edastab helivõnked kuulmeluukestele.

                        on sisekõrva osa, kus paiknevad kuulmisrakud, mis muudavad helivõnked närviimpulssideks.

                        juhib närviimpulsid kõrvast peaajju.

                        ühendab keskkõrva neeluga ja tagab selle, et õhurõhk on mõlemal pool trummikilet õhesugune.

                        juhib helilained trummikilele.

                        annab helivõnked edasi sisekõrva, teole.

                        moodustavad osa tasakaaluelundist, mis saadab infot pea asendi kohta peaajju.

                        kannavad helivõnked trummikilelt sisekõrva, teole.

                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        7. Millise teekonna läbivad helilained väliskeskkonnast sisekõrva liikudes? Alusta kõrvalestast.

                        • kõrvalest
                        • kuulmeluukesed
                        • kuulmekäik
                        • tigu
                        • trummikile
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        8. Meil on kaks silma ja kaks kõrva. Mis kasu sest on?

                        Kahe silmaga 

                        Vastus
                        Kahe silmaga näeme ruumiliselt, saame aru, milline objekt on lähemal, milline kaugemal.

                        Kahe kõrvaga 

                        Vastus
                        Kahe kõrvaga kuulates saame aru, kus suunast heli tuleb ja kui kaugel see ligikaudu on.
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        9. Kuidas tekib aisting? Vali õige variant.

                        võtavad info vastu ja neis tekivad närviimpulsid.

                        Närviimpulsid liiguvad mööda närve .

                        Aju analüüsib infot ja .

                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        10. Vasta küsimustele.

                        Mis peab ninaõõnes aineosakestega juhtuma, et tunda lõhna?

                        Vastus
                        Need peavad lahustuma (limas).

                        Kas me tunneme ka nende ainete lõhna, mis õhku molekule ei eralda?

                        Vastus
                        Ei tunne.

                        Millised on põhimaitsed, mida inimene tajub?

                        Vastus
                        Soolane, magus, hapu, kibe, umami.

                        Miks me ei taju tahke toidu maitset, kui suus on vähe sülge?

                        Vastus
                        Selleks, et maitset tunda, peavad aineosakesed olema lahustunud (süljes).

                        Kus asub haistmiskeskus?

                        Vastus
                        Peaajus, ajukoores

                        Kus tekib maitsmisaisting?

                        Vastus
                        Peaaju maitsmiskeskuses; ajukoore maitsmiskeskuses 
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused

                        11. Kirjuta, kuidas hoida silmi ja kõrvu, et kauem hästi näha ja kuulda.

                        Kõrvad

                        1.

                        2.

                        3.

                        Näidisvastus
                        Ei tohi kuulata liiga kaua järjest valju muusikat. Tugevas müras töötajad peavad kasutama kõrvklappe. Kõrvu ei tohi millegagi torkida.

                        Silmad

                        1.

                        2.

                        3.

                        4.

                        Näidisvastus
                        Lugemiseks peab olema piisavalt valge./ Arvutit kasutades peab iga 45 min järel silmi puhkama. / Ei tohi lugeda sõitvas sõidukis. / Tuleb süüa vitamiinirikast toitu.
                        Seotud sisu
                        Muud tegevused