Kujutame ette üht omapärast treppi – jututreppi. Lugedes novelli, jutustust või romaani, kõnnime koos autoriga mööda seda treppi. Alguses liigume ülespoole, siis aga teeb trepp jõnksu sisse ja suundub allapoole tagasi. Ühe loo jutustamiseks on vaja kinni pidada teatud järjekorrast. Astmete paigutus on hoolikalt läbi mõeldud – trepi kuju aitab kruvida pinget ja mõjutab lugeja tähelepanu ning kaasaelamisvõimet.
Jututrepi esimene aste on sissejuhatus.
1866. aastat tähistas üks kummaline sündmus, seni seletamata ning seletamatuna näiv loodusnähtus, mida keegi pole unustanud. Erilist muret tegi see meremeestele, mitmesugused kuulujutud haarasid sadamalinnade elanikke ja erutasid ülimalt avalikkust sisemaal.
Jules Verne „Kakskümmend tuhat ljööd vee all”
Nagu näha, oskab seikluskirjanduse klassik Jules Verne oma romaani „Kakskümmend tuhat ljööd vee all” kahe esimese lausega lugeja uudishimu lausa lakke kruvida. Pea võimatu on mitte edasi lugeda pärast taolist algust.
Niisiis on oluline, millise õhkkonna loob kirjanik loo esimeste ridadega. Sissejuhatuse eesmärgiks on huvi äratamine – lugeja tuleb saada nii-öelda konksu otsa, et tal tekiks üldse huvi ja tahtmine edasi lugeda. Lisaks tutvustatakse lugejale tegevuspaika ja tegelasi.
Pärast sissejuhatust on järgmine aste – sõlmitus, mis on tegevust käivitav sündmus. Selliseks sündmuseks võib olla kahe vastandliku tegelase konflikt, mõne suure takistuse tekkimine, ootamatute asjaolude ilmnemine. Näiteks Aidi Valliku jutustuse „Kuidas elad, Ann?” alguses tekib peategelasel oma emaga konflikt, mille tagajärjel otsustab tüdruk kodust põgeneda.
Teemaarendus hõlmab teoses kujutatud sündmuste kirjeldusi. See võib omakorda jaguneda allteemadeks. Näiteks Eduard Bornhöhe „Tasujas” on teemaks vabatalupoeg Jaanuse kujunemine maarahva eest võitlevaks Tasujaks, allteemadeks tema suhted lapsepõlvesõprade Oodo ja Emiliega. Sealjuures ennustab üks lapsepõlves juhtunud sündmus kahe vihavaenlase kujunemist tulevikus: noorena kukub Oodo häbiväärselt Jaanuse hobuse seljast ja aastaid hiljem läheb ta lossihärrana Jaanuse koduõuele tüli norima. Emiliega aga seob Jaanust südamlik kiindumus – lapsepõlves saavad nad suhelda nagu võrdsed, kuid täiskasvanutena takistab neid Emilie aadliseisus. Need allteemad mõjutavad olulisel määral teose tegevustiku kulgemist.
Kulminatsioon tähendab seda, et kätte on jõudnud loo kõige kõrgem aste, pinge on piltlikult öeldes lakke kruvitud. Romaanis „Kakskümmend tuhat ljööd veel all” satub kapten Nemo allveelaev Nautilus keerisesse ja kolmel tegelasel, kes on pikka aega viibinud allveelaeval vangidena, tekib viimaks võimalus põgeneda. Jutustuses „Kuidas elad, Ann?” on omapäi suvilas pidutsenud noorteseltskond sündmuste üle kontrolli kaotanud: saun läheb põlema ja üks merre ujuma läinud poiss jääb kadunuks.
Lõpplahenduses jõuavad sündmused viimasele astmele. Võrreldes kulminatsiooniga on see aste juba sammu võrra madalamal, sest pinge on langenud ja lugejat vaevanud küsimus „Kuidas see kõik ometi lõpeb?” on viimaks saanud vastuse.
Novellides on üsna tavapärane lugejat üllatav, ootamatu lõpplahendus ehk puänt. Puänti leidub ka pikemates tekstiliikides – näiteks sellessamas jutustuses „Kuidas elad, Ann?” selgub viimastel lehekülgedel, et Anni ema on tegelikult tütre tegemistest kogu aeg teadlik olnud ja salamisi tema eest ka hoolitsenud, kuigi Ann ise seda ei teadnud ega tajunud.
Lõpplahendus võib jääda ka olemata ja lugejat painanud küsimused vastuseta – sellisel juhul on lool avatud lõpp. Näiteks Anton Tšehhovi „Rõõm” on avatud lõpuga, kuna peategelane Mitja tormab uksest välja, jättes teised pereliikmed endale hämmastunult järele vaatama, ja me ei tea, mis saab Mitjast edasi. Suletud lõpp, mis on omane klassikalisele novellile, taolisi küsimusi õhku rippuma ei jäta.
- Loe uuesti läbi Mehis Heinsaare „Tere”. Kirjelda selle novelli kulminatsiooni.
- Millised on teemad ja all-teemad järgmistes teostes: „Kuristik rukkis”, „Mina olin siin”, „Kärbeste jumal”?
- Nimeta raamatutegelasi, kes on omavahel konfliktis. Millised sündmused põhjustasid nendevahelise vastasseisu?
- Milliseid ootamatu lõpplahendusega teoseid (novellid, romaanid, filmid) oskad nimetada?
Töövihikus ülesanne 34
Mõistagi on jututrepp ainult teoreetiline mudel, mis ei kehti kõikide teoste kohta. Mudelina on see vajalik selleks, et tundma õppida lugude jutustamise põhimõtteid ja mõisteid. Samas on täiesti õige, et iga jutustus, novell ja romaan ei järgi alati ühesugust ülesehitust. Kui iga kirjutise kohta kehtiksid rangelt ühed ja samad reeglid, kaoks ilukirjandusest originaalne mõtlemine ja kirjanik ei saaks oma fantaasiat vabaks lasta.
Üsna kõigutamatuid jutustamise reegleid leidub hoopis rahvaluules, mille omapäraks on anonüümsus ehk kindla autori puudumine ja suuline levik. Lugude ülesehitus peab olema ühesugune, et inimestel oleks võimalik neid kergemini meelde jätta ja edasi jutustada.
