Vasta küsimustele.
- Millal sina viimati kedagi abistasid?
- Kuidas sa ennast pärast heategu tundsid?
Loe.
- Abi pakkumine on ilus ja väärikas tegu. Vahel võib juhtuda, et tegelikult ei vajagi inimene abi. Kui pakud abi, on mõistlik alati enne küsida, kas abi ikka vajatakse.
- Enne abistamist on vajalik mõelda, kas oled suuteline abi pakkuma. Uppujale kohe vette järele hüpates võid uppumis-ohtu sattuda ka sina. Abistaja ei tohi ennast ohtu seada.
- Kui abistad, siis ei tohi abi-vajaja olukorda raskemaks teha. Kannatanu olukorra teed raskemaks, kui seod tema haava musta sidemega. Kasu asemel kahju teed ka siis, kui tõstad vigastada saanud inimest valesti. Seega anna abi ainult siis, kui sa ise ohtu ei satu ja kui tead, kuidas abistada.
Kui oled teksti läbi lugenud,
siis vajuta siia.
Vasta küsimustele teksti põhjal.
- Mida küsid enne abistamist?
- Mida mõtled enne abistamist?
- Kas abistamisega saad olukorda hullemaks teha?
Harjuta.
Kui pakud abi, on mõistlik alati enne, kas abi tegelikult vajatakse.
Enne, kui ruttad abistama, on vajalik mõelda, kas
Abistaja ei tohiohtu seada!
- Helistan hädaabi-numbrile ja kutsun abi.
- Mõtlen, kas oskan teda ise aidata?
- Ootan, kuni kiirabi saabub.
- Selgub, et ta ei saa üldse jalale toetada.
- Märkan kelgumäel lamavat ja nutvat last.
- Küsin, mis juhtus ja kas ta vajab abi?
- Sõbral on väga paha olla. Tal iiveldab ja pea valutab.
- Sõbra kodus läks kardin põlema.
- Ratastooliga laps ei saa üle kõnnitee ääre.
- Leian õuest haige jalaga kassi.
- Vanem daam ei näe restoranis menüüd lugeda.
- Koer on rahutu ja niutsub ukse juures.
- Sõber vajus läbi jää vette.
- Noorema klassi õpilane ei ulatu sööklas taldrikut võtma.
Loe ja jäta meelde!
Anna abi ainult siis, ...
- kui seda vajatakse;
- kui sa ise ohtu ei satu;
- kui tead, kuidas abistada.
