Eesti kohtusüsteem
Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Siiski kuulub Eesti presidendile õigus anda karistuse kandjale armu.
I aste. Maa- ja halduskohus
Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised).
II aste. Ringkonnakohus
Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.
III aste. Riigikohus
Teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik.
Allikas: Eurobaromeeter, talv 2020/2021
PÕHISEADUS
§ 146. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
Arutlemiseks
- Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises?
- Võrdle eestlaste usaldust kohtusüsteemi ja teiste institutsioonide vastu. Mida järeldad?
- Loe põhiseaduse § 24. Millist neist sätetest hindad õiglase kohtupidamise seisukohast olulisimaks? Miks?
Põhiseaduslik järelvalve
Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetaks põhiseadust. Riigikohus arutab järgmisi juhtusid:
- kui alama astme kohus on jõudnud kohtuasja arutamisel järeldusele, et seadus või mõni muu õigusakt on põhiseadusega vastuolus;
- kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud;
- president on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega.
Mis on Riigikohtu kaks peamist ülesannet?
Kuidas laheneb olukord, kui Riigikohus leiab, et Riigikogus vastu võetud, kuid presidendi poolt kinnitamata jäetud seadus vastab põhiseadusele?
Kohtumenetluse avalikkus
Riigikohtu esimees Villu Kõve:
Viimase aasta üheks enamräägitud teemaks on olnud kohtumenetluse avalikkus, mis puudutab mh avalikkuse osalust virtuaalistungitel, jõustumata kohtulahendite avalikustamist, toimikutega tutvumist ja istungil tajutu kajastamise keelamist, mis kõik vajaks õiguslikult selgemat ning paindlikumat regulatsiooni.
Justiitsministeerium on ehk tasapisi lõpuks jõudmas ka eelnõudeni, mida tuua seadusandja ette, ehkki kahjuks ei ole siingi asjad arenenud sellises tempos, mida lootsin.
Võiksime tulevikus jõuda selleni, et avalikud virtuaalistungid vähemalt mõningates suuremat huvi pakkuvates asjades jõuaksid voogedastuse kaudu kõigi soovijateni. Projektipõhiselt hakatakse seda loodetavasti katsetama, tehnoloogiline lahendus on olemas.
Villu Kõve: õigusemõistmine toimib, kuid alati saab asju teha paremini. Err.ee, 20.05.2021.
Arutlemiseks
- Kuidas on virtuaalistungid mõjutanud kohtupidamise avalikkust? Kuidas on kohtumenetluse avalikkus seotud põhiseadusega?
- Millised võiks olla jõustumata kohtulahendite avalikustamise plussid, millised miinused?
Prokuratuur
Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ühtlasi osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises. Kriminaalmenetluse juht ehk prokurör teeb koostööd uurimisasutusega (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet) tõendite kogumisel ja otsustab neist lähtuvalt isikule süüdistuse esitamise.
Menetluse käigus on võimalik vältida kriminaalasja kohtusse jõudmist prokuröri ja süüdistatava (ning tema advokaadi) kokkuleppel (nn kokkuleppemenetlus), mille käigus süüdistatav tunnistab oma rikkumist ja saab seetõttu leebema karistuse. Samasugustel alustel võib prokuratuur otsustada kriminaalasja lahendamise lühi- ja kiirmenetluse käigus.
- kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine
- süüdistuse esitamiseks tõendite kogumine, sh vajaliku jälitustegevuse planeerimine
- seaduste põhiseadusele vastamise kontrollimine
- kohtus riikliku süüdistuse esindamine
Karistused kokkuleppe korras
Eesti kohtusüsteemis valitseb olukord, kus üle 90 protsendi kriminaalkurjategijate karistustest otsustavad kohtute asemel tegelikult süüdistatavatega kokkuleppeid sõlmivad prokurörid ja nende abid. Justiitsministeeriumi statistika kohaselt otsustasid kohtud mullu nende menetlusse antud 10 341 kriminaalasja puhul karistuse osas vaid 712 juhul. Ülejäänud kordadel tuli kohtunikel lihtsalt leppida sellega, et nad kinnitasid eelnevalt prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe.
Risto Berendson. Eestis määratakse enamik karistusi kokkuleppemenetluse teel. Postimees, 10.09.2010.Arutlemiseks
- Kuidas suhtud olukorda, kus enamiku kriminaalkaristusi määrab täidesaatva võimu asutus ehk prokuratuur?
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab Strasbourgis. Kohtu pädevusse kuuluvad riigid, kes on kinnitanud Euroopa inimõiguste konventsiooni. Juhul kui näiteks Eesti Riigikohtu poolt süüdimõistetu leiab, et Eesti kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi, on tal õigus esitada kaebus EIK-le. Ka riik võib esitada kaebuse EIK-le teise riigi vastu. Kohtu koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. Kõiki kohtule esitatud avaldusi arutab esmalt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus arutlusele võtta või mitte.
PÕHISEADUS
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. [---]
§ 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal.
EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON
Artikkel 6
2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. [---]
Artikkel 7
1. Kedagi ei või tunnistada süüdi kuriteos – teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu.
Miks on riikideülene rahvusvaheline kohus vajalik?
Arutlemiseks
- Kellel ja miks on õigus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole?
- Uuri, kui palju kaebusi on laekunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse viimastel aastatel Eestist.
- Milliseid erinevusi märkad õiglase kohtupidamise põhimõtetes kaht seadusdokumenti võrreldes? Kas tegemist on sisuliste või vormiliste erinevustega?
- Defineeri antud seadustekstidest lähtuvalt juriidilise süü mõiste.
Pussy Riot Euroopa Inimõiguste Kohtus
2012. aasta veebruari lõpus korraldasid viis punkansamblisse Pussy Riot kuulunud noort naist Moskvas Lunastaja Kristuse peakirikus nn punkpalvuse, mille videosalvestis ilmus ka internetis. Hiljem pidas politsei kinni kolm aktsioonis osalenut – Nadežda Tolokonnikova, Maria Aljohhina ja Jekaterina Samutsevitši.
2012. aasta augustis mõistis Moskva Hamovniki kohus nad huligaansuse eest kaheks aastaks üldrežiimiga kolooniasse. Sama aasta oktoobris muutis Moskva linnakohus Samutsevitši karistuse tingimisi vangistuseks ja ta vabastati. Tolokonnikova ja Aljohhina karistus jäi aga jõusse ning nad vabastati 2013. aasta 23. detsembril president Vladimir Putini allkirjastatud amnestiaga.
Euroopa Inimõiguste Kohus leiab, et Pussy Rioti liikmeid vanglasse saates rikuti sõnavabadust, süüdimõistetutele sai osaks ebainimlik või alandav kohtlemine ning neil ei olnud võimalust õiglasele kohtupidamisele.
Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Venemaa suhtes negatiivsed otsused. Uudised.err.ee, 17.07.2018.
Riigi Teataja
Arutlemiseks
- Kuidas sina seda juhtumit hindad?
Ombudsman
Ombudsman ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti ombudsman on näiteks õiguskantsler.
Õiguskantsler
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelevalvet õigusaktide üle. Näiteks kui ta leiab, et mingi seadus on vastuolus põhiseadusega, siis teeb ta ettepaneku seda seadust kohandada. Samuti vaatab õiguskantsler üle üksikisikute kaebused ja kirjad. Õiguskantsleri institutsioon on pärit Põhjamaadest.
Eestis nimetab õiguskantsleri ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul. Õiguskantsleri ametiaeg on 7 aastat. Tagandada saab teda vaid kohtu otsusega.
Eesti Vabariigi õiguskantsler on ka lasteombudsman ning ta ülesanne on kaitsta ja edendada laste õigusi.
Lugupeetud Ülle Madise,
Laste mured ja hirmud
Lasteombudsmani ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud konkursil kirjutasid lapsed enim teemal „Minu mured ja hirmud”. [---]
Lapsed moodustavad Eesti elanikest olulise osa – pea iga viies inimene Eestis on laps. On oluline, et lapsed saaksid oma arvamust avaldada. Selleks, et laste arvamusi kuulata ning aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas, kutsus lasteombudsman koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega lapsi kirjutama ja kaasa rääkima laste elu, neid ümbritseva keskkonna ja suhete teemadel ning arutlema selle üle, kuidas laste elu Eestis paremaks muuta.
Lapsed said kirjutamisel valida nelja teema vahel: „Head lapsed – need kasvavad vitsata”, „Kes kontrollib minu käitumist – kas mina ise või keegi teine?”, „Minu mured ja hirmud” ja „100-aastane Eesti, kus mul on hea.” Konkursile laekus üle 280 töö.
Kõige rohkem kirjutati teemal „Minu mured ja hirmud”. Lapsed väljendasid oma kirjatöödes muret tööpuuduse, kitsaste majanduslike olude, pingeliste peresuhete ja vägivalla, vanemate ajapuuduse, kiusamise ning enda ja lähedaste terviseprobleemide pärast.
Ühtlasi on lastel hirm oma tuleviku ees ning ollakse mures koolide sulgemise ja maapiirkondade hääbumise pärast. Mitme lapse kirjatöös tõusetus Eestist lahkumise teema – lapsed on mures sellepärast, et vanemad, kes Eestis tööd ei leia, on sunnitud riigist lahkuma ning see mõjutab ka laste elu. [---]
Madis Filippov. Lapsed kirjutasid konkursil peamiselt muredest ja hirmudest. Postimees, 01.06.2013.Arutlemiseks
- Kuidas saab lasteombudsman lapsi aidata?
Tallinna ombudsman
Tallinna linna ombudsmani ametikohale asub 1. juunist (2012) õigusspetsialist Jüri Kaljuvee. Ta ütles, et uue institutsiooni loomine Tallinnas on oluline samm linnakodanike õiguste tagamisel ja toetab linnavõimu paremat toimimist elanike huvides.
Kaljuvee on töötanud riigiõiguse õppejõuna mitmes ülikoolis, olnud siseministri asetäitja ja vabariigi presidendi nõunik. Taastatud Eesti Vabariigis tegutses Kaljuvee Põhiseadusassamblee eksperdina ning õiguskantsleri õiguslikku seisundit piiritlenud töögrupi liikmena. Tema tegevust on president tunnustanud Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgiga.
Tallinna põhimääruse kohaselt on linna ombudsman ehk õigusvahemees oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle põhiülesanne on kontrollida hea halduse tava ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete järgimist linnaasutustes. Volikogu esimees pidas esmatähtsaks, et pärast õigusvahemehe tööleasumist paraneb linnaelanike teenindamine.
Ombudsmani nimetab ametisse ja vabastab linnavolikogu heakskiidul volikogu esimees. Kaljuvee sai linnavolikogult 43 toetus- ja ühe vastuhääle.
ERR, 17.05.2012.Arutlemiseks
- Kas linnale on vaja ombudsmani? Miks sa nii arvad?
Küsimused
- Milline on teie meelest hästi töötav kohus? Põhjenda.
- Miks on ombudsmani ja õiguskantsleri institutsioon oluline?
- Millises riigis on turvaline elada?
