Sirge ja tasandi vastastikused asendid

  • Sirge sihi ja tasandi normaalvektori võrdlemine
  • Paralleelsus ja lõikumine
  • Lõikepunkti koordinaatide leidmine

Võimalikud asendid

Sirge võib tasandi suhtes olla kolmes asendis: 

  • asetseda tasandil, 
  • olla sellega paralleelne või 
  • lõikuda tasandiga.
Sirge s asub tasandil α, sirge t on paralleelne tasandiga α ja sirge u lõikub tasandiga α
  • Sirge asub tasandil, kui kõik selle sirge punktid asuvad tasandil. 
  • Sirge on paralleelne tasandiga, kui sel pole ühtegi ühist punkti tasandiga. 
  • Kui sirgel on vaid üks ühine punkt tasandiga, siis see sirge lõikub tasandiga.

Sihivektor ja normaalvektor

Vaatleme tasandit ax by cz = 0 ja sirget  x-x0s1=y-y0s2=z-z0s3  ja sirge punkti P(x0; y0; z0).

Sirge ja tasandi vastastikune asend sõltub sellest, kas normaalvektor  n  on sihivektoriga  s risti või mitte. 

Tuletame meelde, et kaks vektorit on risti parajasti siis, kui nende skalaarkorrutis on null n·s=0 .

Sirge s asetseb tasandil α parajasti siis, kui selle sihivektor  s  on risti normaalvektoriga  n ning punkt P asub tasandil.

n·s=0ax0+by0+cz0+d=0

Punkti P koordinaadid rahuldavad tasandi võrrandit.

xy + 4z –1 = 0 ja  x=-5+5ty=6+tz= 3-t

  • Tasandi normaalvektor
    n=  (1; –1; 4) 
     
  • Sirge sihivektor
    s=  (5; 1; –1) 
  • Punkt sirge võrrandist 
    P(–5; 6; 3)
  • n·s   0, seega sirge  olla tasandil.
  • Kontrollime punkti P paiknemist tasandil, asetame punkti P koordinaadid tasandi võrrandisse. 
    –5 – 6 + 4·3 – 1  0 

Vastus

See sirge asub tasandil.

xy + 4z –1 = 0 ja  x=2+ty=-2-tz= 3+2t

  • Tasandi normaalvektor
    n=  (1; –1; 4) 
  • Sirge sihivektor
    s=  (1; –1; 2) 
  • n·s   0, seega sirge  olla tasandil.

Vaatleme tasandi 2xy + 5z – 1 = 0 ja sirge  x-1=y-43=z-11  vastastikust asendit.

  • Normaalvektor 
    n =  (2; –1; 5)
  • Sihivektor 
    s = (; ;
  • Punkt sirge võrrandist 
    P(
  • n·s=  = 0
  • Punkti ja tasandi võrrandi võrdlemine  2·0 – 4 + 5·1 – 1 = 

Vastus

Sirge 

Paralleelsus

Sirge s on paralleelne tasandiga α parajasti siis, kui selle sihivektor  s  on risti normaalvektoriga  n ning punkt P ei asu tasandil.

n·s=0ax0+by0+cz0+d0

Punkti P koordinaadid ei rahulda tasandi võrrandit.

xy + 4z –1 = 0 ja  x=-2+5ty=2+tz= 3-t

  • Tasandi normaalvektor
    n=  (1; –1; 4) 
  • Sirge sihivektor
    s=  (5; 1; –1) 
  • Punkt sirge võrrandist
    P(–2; 2; –3)
  • n·s   0, seega sirge  olla tasandil või sellega paralleelne.
  • Kontrollime punkti P paiknemist tasandil, asetame punkti koordinaadid tasandi võrrandisse.
      –2 + 2 – 4·3 – 1  0 

Vastus

See sirge on tasandiga paralleelne.

  1. Sirge  x=1-10ty=3-2tz= -2+2t   tasandiga
    xy + 4z –1 = 0
    paralleelne, sest
    (1; –1; 4) · (–10; –2; 2) = 0 ja
    P(–1; –3; 2) ei sobi tasandi võrrandisse.
  2. Sirge  x=1+10ty=3+2tz= -2+2t
    ei ole tasandiga xy + 4z –1 = 0 paralleelne, sest
    (1; –1; 4) · (10; 2; 2) = .

Vaatleme tasandi 2xy + 5z – 1 = 0 ja sirge   xs1=y-4s2=z-1s3  vastastikust asendit.

  • Punkt P(0; 4; 1) sirge võrrandist   tasandi võrrandisse.
  • Et sirge oleks paralleelne tasandiga, siis sirge sihivektor saab olla
  • (1; 2; 0),
  • (1; 7; 1),
  • (–3; 1; 1),
  • (2; –1; 5).

Lõikumine

Sirge s ja tasand α lõikuvad parajasti siis, kui selle sihivektor  s  ja normaalvektor  n  ei ole risti.

n·s0

Sirge s ja tasand α on risti parajasti siis, kui selle sihivektor  s  ja normaalvektor  n  on kollineaarsed.

ns

xy + 4z – 1 = 0 ja  x=2+ty=-2-tz= 3+2t

  • Normaalvektor
    n= (1; –1; 4)
  • Sihivektor s= (1; –1; 2)
  • n·s   0, seega sirge lõikab tasandit.
  • Kui sirge lõikab tasandit, on neil üks ühine punkt M. Lahendame süsteemi parameetri t suhtes.

x=2+ty=-2-tz= 3+2tx-y+4z-1=0

2+t-(-2-t)+4·(3+2t)-1=0

10t =  ja t =

  • Ühise punkti leiame sirge võrrandi kaudu.

M()

Mõtle

Uuri tasandi ja sirge vastastikuseid asendeid. 

x – 3y – 2z + 19 = 0 ja  x-21=y+14=z-10  

  • n·s0
  • n·s=0
  • ns
  • ns
  • n=s
  • puudub
  • (3; 1; 3)
  • -3411;-3711;1
  • 73;-113;13
  • (0; –7; 1)
  • (–2; –6; 3)
  • (–2,5; –6,5; 3,5)
  • (–1; –5; 2)
  • (4; 7; 1)

Tunnus  n·s0

Asend  ns  

Lõikepunkt 

2xyz + 2 = 0 ja  x-11=y+31=z-1  

  • n·s0
  • n·s=0
  • ns
  • ns
  • n=s
  • puudub
  • (3; 1; 3)
  • -3411;-3711;1
  • 73;-113;13
  • (0; –7; 1)
  • (–2; –6; 3)
  • (–2,5; –6,5; 3,5)
  • (–1; –5; 2)
  • (4; 7; 1)

Tunnus  

Asend 

Lõikepunkt 

–3x + 2y + z + 1 = 0 ja x+2-1=y+4-1=z+3-1  

  • n·s0
  • n·s=0
  • ns
  • ns
  • n=s
  • puudub
  • (3; 1; 3)
  • -3411;-3711;1
  • 73;-113;13
  • (0; –7; 1)
  • (–2; –6; 3)
  • (–2,5; –6,5; 3,5)
  • (–1; –5; 2)
  • (4; 7; 1)

Tunnus  

Asend  

Lõikepunkt 

4x – 2y + 2z – 16 = 0 ja x+14=y-3-2=z-12  

  • n·s0
  • n·s=0
  • ns
  • ns
  • n=s
  • puudub
  • (3; 1; 3)
  • -3411;-3711;1
  • 73;-113;13
  • (0; –7; 1)
  • (–2; –6; 3)
  • (–2,5; –6,5; 3,5)
  • (–1; –5; 2)
  • (4; 7; 1)

Tunnus  

Asend  

Lõikepunkt 

Harjuta ja treeni

n on tasandi normaalvektor,  s on sirge sihivektor.

  • ns
  • ns
  1. 2– 5+ 1 = 0   x+1-4=y-310=z+1-2,
    sest 
  2. 6x + 4+ 4z – 3 = 0   x+3-3=y-3-2=z+7-2,
    sest 
  3. x + 2y – 5+ 4 = 0   x-3-3=y-7-1=z+9-1,
    sest 
  4.  –– 3 – 8 = 0   x+1-3=y-31=z+15,
    sest 

Tasand lõikab koordinaattelgi punktides (–4; 0; 0), (0; 1; 0) ja (0; 0; 2). Sirge lõikab koordinaattelgi punktides (0; 4; 0) ja (–4; 0; 0)

  • Tasandi võrrand .
  • Sirge võrrand parameetriga t
    x=y=z=.
  • Lõikepunkti leidmine

t

.

Vastus

Sirge lõikab tasandit punktis
(;; ).

Tasand lõikab koordinaattelgi punktides (1; 0; 0), (0; –2; 0) ja (0; 0; 3). Sirge lõikab koordinaattelgi punktides (3; 0; 0) ja (0; 0; –1)

  • Tasandi võrrand .
  • Sirge võrrand parameetriga t
    x=y=z=.
  • Lõikepunkti leidmine

t = 

Vastus

Sirge lõikab tasandit punktis
(;; ).

s x-31=y-5-4=z-3-3

Lõikab tahke

  • ABCD
  • EFGH
  • ABFE
  • DCGH
  • ADHE
  • BCGF

punktides

  • (; ;
  • (; ; ).

t x-52=y-105=z+1-2

Lõikab tahke

  • ABCD
  • EFGH
  • ABFE
  • DCGH
  • ADHE
  • BCGF

punktides

  • (; ;
  • (; ; ).

t x+1-1=y-52=z-1-2

Lõikab tahke

  • ABCD
  • EFGH
  • ABFE
  • DCGH
  • ADHE
  • BCGF

punktides

  • (; ;
  • (; ; ).

Otsus vektorite põhjal

  • Sirge s punktiga A ja sihivektoriga  s .
  • Tasand α punktiga P ja normaalvektoriga  n .
  • sα
  • sα
  • s lõikab α-t
  • s on α peal