LISA. Kolooniate valitsemine

Kolonistide võim

Eurooplased valitsesid kolooniaid põhiliselt kahel viisil. Otsese valitsemise puhul määrati kõik kohalikud võimuesindajad ema­maalt ehk metropolist. Nii talitas näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased.

Mõnes piirkonnas tekkisid suured Euroopa väljarändajate asundused, kuid enamikus kolooniates elas vaid üsna vähe asunikke, kellele kuulus suur majanduslik võim. Asunikud ja Euroopa äriettevõtted tegelesid põllumajandussaaduste (riis, puuvill jne) tootmise ja väljaveoga ning maavarade (kuld, vask, kivisüsi jne) kaevandamisega. Kohalikele elanikele müüdi Euroopas toodetud kaupu. Kaubaveo hõlbustamiseks ehitati maanteid, raudteid ja sadamaid.

Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle. Kohalikud pidid riigile makse maksma ning sageli tuli neil oma parimatest maatükkidest kolonistide kasuks loobuda. Kui puhkesid ülestõusud, surusid Euroopa valitsejad need jõuga maha.

Hererode ülestõusu mahasurumine
Edela-Aafrikas kohtasid Saksa kolonisaatorid hererode vastupanu. Rändkarjakasvatajatest rahvas keeldus reservaati ümber asumast. Sõja, kolonisaatorite vägi­valla ja näljahäda tagajärjel hukkus lühikese ajaga suurem osa rahvast. 1904. a loendati 60 00080 000 hererot, 1911. aastaks oli neid jäänud alles vaid 15 000.
Prantslaste läbirääkimised suulude pealikuga
Saksa kolonisaator Togos

Brassi pealike palvekiri Briti võimudele (1877)

Meie, allakirjutanud, Brassi kuningad ja pealikud, palume, et võtaksite arvesse meie olukorda. Me vedasime välja [---] 4500–5000 tonni palmiõli aastas. [---] Selleks pidime avama Nigeri jõel kauplemiskohad või turud, nagu me neid kutsume, kuni Onitsha-nimelise paigani. Mõned aastad tagasi hakkas valge mees Nigeril kauplema, et kogu jõgi kaubandusele avada. See ei teinud meile kahju, sest nad liikusid oma aurulaevadega palju kaugemale, kui meie oleksime suutnud, ja vedasid hoopis teist liiki kaupu, kui meie üles ostsime. Kuid viimase kuue aasta jooksul on nad hakanud rajama kauplemiskohti ka meie aladel ja selle tagajärjel on meie kaubandus täielikult soiku jäänud, sama on juhtunud ka jõe alamjooksul. [---] Varem vedasime välja 5000 tonni palmiõli, nüüd aga ei saa me kokku 1500 tonnigi. See tähendab nälga nii meie rahvale kui ka teistele Nigeri-äärsetele rahvastele.

Sunnitöö

Austatud kuberner, oleme kohkunud Tananarivest Tamtavesse viiva maantee ehitusel rakendatud tööliste kõrgest suremusest. Viimaste kuude jooksul on surnute hulk väga suureks paisunud: lühikese ajaga on piirkonna töövõimeline rahvastik nii kokku kuivanud, et varsti pole võimalik asunikel enam midagi ette võtta [---] Tuleb tõsiselt küsida, kas poleks õigem maantee ehitamata jätta ja selle asemel niigi vähene kasutuskõlblik rahvastik säilitada, et selle abil Madagaskarit majandada. [---] Pealegi on pärismaalased neist lakkamatutest kohustustest ja töödest nii koormatud ja kurnatud, et nad sooviksid pigem surra kui midagi muud teha, kui oma põldusid harida.

51 Prantsuse asuniku kirjast Madagaskari kubernerile, 13.01.1900.

Euroopa kultuuri levitamine

Olles veendunud oma kultuuri ja religiooni ülimuslikkuses, avasid kolonisaatorid koole, kus põliselanikele õpetati emamaa keelt ja ajalugu. Kõik lapsed siiski kooli ei pääsenud. Tihedama asustusega piirkondadesse ehitati euroopalikke linnu. Euroopast tulnud misjonärid levitasid asumaade elanike seas aktiivselt kristlikku usku ning sellega kaasnevaid kombeid ja moraali­põhimõtteid. Nii lõhenes asumaade ühiskond euroopaliku ja traditsioonilise kultuuri pooldajate vahel. Eurooplastega jõudsid kolooniatesse meditsiini edusammud (nt vaktsineerimine), mis vähendasid põliselanike suremust, nii et kolooniate rahvaarv hakkas kasvama.

Kristlik misjonär lapsi õpetamas
Misjonäride teeneks oli Aafrika rahvaste keelte, kultuuri ja eluolu tundmaõppimine ja tutvustamine Euroopas. Nad töötasid kirjakeeleta rahvastele välja kirjakeele, rajasid koole ja haiglaid. Misjonäride negatiivne suhtumine orjakaubandusse aitas seda keelustada.
„Prantsusmaa toob Marokosse tsivilisatsiooni, rikkuse ja rahu“ (Ajakirja Le Petit Journal kaanepilt 1911. a)

Kuidas hinnata kolonialismi?

A.

Mõnede rumalate kaasaegsete etteheidete kohta võiksin vaid öelda: Meie väed toovad maale õiguse ja korra, põllumeestena saame kasutamata maast häid saake, meie misjoniõed õpetavad mustadele lastele õiget usku ja meie arstid teevad kõik, et ohtlikke troopilisi haigusi välja juurida. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas võiks kellelgi midagi selle kohta öelda olla.

Ühe kohviistanduse omaniku kirjast oma emale Saksamaal, 1913.

B.

Ma räägin uppilöödud ühiskondadest, puruks litsutud kultuuridest, ära võetud maast, tapetud religioonidest, hävitatud kunstist. Ma räägin tuhandetest ohvriks toodud inimestest, … tooraine ja toodangu röövimisest.

Aafrika päritolu kirjanik Aimé Cesaire kolonialismist, 1968.

Küsimused

  1. Millised tagajärjed olid kolonialismil asumaade rahvastikule? Too näiteid.
  2. Milliseid argumente kasutasid eurooplased koloniaalpoliitika õigustamiseks?
  3. Arutlege, mida oleksid saanud eurooplased teha kohalike rahvaste olukorra parandamiseks.