Kommunistlik Venemaa

  • Nimeta kolm Romanovite dünastiasse kuulunud Venemaa valitsejat, kes mõjutasid enim Eesti arengut.
  • Miks astus Venemaa esimesse maailmasõtta?

Kommunistide võimule­tulek Venemaal

1914. aastal alanud esimene maailma­sõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruari­revolutsiooni käigus kukutati võimult Venemaad üle 300 aasta valitsenud Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks Ajutisele Valitsusele. Viimase suutmatus Venemaad sõjast välja tuua tõi kaasa riigi edasise languse. 1917. aasta sügisel toimunud oktoobripöördega kukutasid enamlased Ajutise Valitsuse ning alustasid nõukogude riigiaparaadi rajamist.

1917. aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahva­komissaride Nõukogu, Vene­maal nimetati ministreid rahvakomissarideks) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimu­organ (Ülevenemaaline Kesk­täitev­komitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimu­struktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul aeti laiali kõik teised poliitilised era­konnad ja kehtestati ühe­partei­süsteem.

Riigi ametlikuks nimeks sai Vene­maa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liidu­vaba­riike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vaba­riiki. Lõplikult kujunes nõu­kogude riiklik korraldus välja pärast põhi­seaduse vastuvõtmist 1936. aastal.

Punane terror

Esimeseks sammuks töötava rahva vabastamisel sellest sunnitööst on mõisamaade konfiskeerimine, töölis­kontrolli kehtestamine, pankade natsionaliseerimine. Järgmisteks sammudeks on vabrikute ja tehaste natsionaliseerimine, kogu elanik­konna sund­organiseerimine tarbijate ühistuisse, mis samaaegselt on ka saaduste turustamise ühis­tuiks, vilja ja teiste vajalike tarbeesemetega kauplemise riiklik monopol. [‑‑‑] See inim­konna ajaloo suurim sunni­viisilise töö asendamine tööga enda jaoks ei saa toimuda … ilma vägi­vallata paadunud parasiitide ja nende sabarakkude vastu. [‑‑‑] Organisatsiooniline ülesanne põimub üheks lahutamatuks tervikuks eilsete orjapidajate (kapitalistide) ja nende toa­poiste jõugu – härrade kodanlike intelligentide – halastamatu sõjalise maha­surumise ülesandega. [‑‑‑] Mitme­kesisus üksikasjades, kohalikes iseärasustes, asjale lähenemise meetodites, kontrolli teostamise viisides ja parasiitide (rikaste ja sulide, intelligentsi hulgas leiduvate loodrite ja hüsteerikute jne) hävitamise ja kahjutuks tegemise viisides ei riku, vaid kindlustab ühtsust põhilises, peamises, olulises. [‑‑‑] Ühes kohas pannakse vangi kümme­kond rikast, ... teises kohas pannakse nad peldikuid puhastama, ... neljandas kohas lastakse kohapeal maha iga kümnes, ... viiendas kohas mõeldakse välja mitmesuguste vahendite kombinatsioone... Mida mitmekesisem, seda parem, seda rikkamad on üldised kogemused, seda kindlam ja kiirem on sotsialismi edu.

Katkend V. Lenini artiklist „Kuidas organiseerida võistlust“, kirjutatud detsembris 1917.
Nõukogude propagandafilm Leninist (1937. aastast)
Ateism Nõukogude Liidus
​Nõukogude Venemaal propageeriti ateismi ehk usu ja jumala eitamist. Usuvastased lammutasid kirikute torne ja kupleid. Usutalitused olid keelatud.
NSV Liidu kujunemine

Seadusandlik võimuorgan: .

Valitsus: .

Pealinn: .

NSV Liit loodi: . aastal.

Kelle vaatepunktist see film on tehtud?

Kas Stalinil oli 1917. aasta revolutsioonis selline roll nagu filmis kujutatakse? Põhjenda.

Kodusõda

Enamlaste võimuletuleku ja nõu­kogude võimu esimeste ümber­korraldustega polnud Venemaal rahul teised poliitilised jõud ja ühis­konna­kihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle ulatuslikuks poliitiliste jõudude vaheliseks sise­riiklikuks venna­tapu­sõjaks – kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu kõrvaldamist soovisid ka välis­riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude Venemaal. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse – Suurbitannia, Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlus­võimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli äärmiselt julm ja mõlemale vaenupoolele – punastele ja valgetele – ohvrite­rohke. Peale sõjaliste kannatuste pidid elanikud taluma mõlema vaenupoole vägivalda ja terrorit. 1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodu­sõjas ulatusid kokku 13 miljoni inimeseni.

„Nõukogude Venemaa ümberpiiratud laager. Kõik kaitsele!“ (plakat kodusõja ajast)
Punaarmee marssimas Moskvas Punasel väljakul (1935)

Millal toimus?

  kuni 

Venemaa kodusõda

Osapooled

 ehk nõukogude võim

 ehk valgekaart­lased

Välisriigid toetasid 

Keiser Nikolai II ja tema pere tapsid 

Kodusõja võitsid 

LISA. Maailma­revolutsioon

Võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Loodeti, et enamlaste võit Vene­maal on algtõukeks üle­maailmsele revolutsioonile – usule, et töölisklass ehk proletariaat tuleb kõikjal relva abil võimule. Nii asuski Moskva toetama ja õhutama 1920. aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi erinevates riikides. Maailma­revolutsiooni idee teenistusse rakendati ka sõja­väe­luure ja 1919. aastal asutatud rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal (Komin­tern). 1920. aastate algul õhutati revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski eba­õnnestusid ja nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima „sotsialismi ehitamisest esialgu ühel maal“ – Vene­maal. Maailmarevolutsiooni teostamine tõusis uuesti päevakorrale 1930. aastate lõpus.

  • Mis oli kommunistliku maailma­revolutsiooni eesmärk?
  • Võrdle Kominterni ja Rahvaste­liidu tegevuse ees­märke. Missuguseid erinevusi märkad?

LISA. Majandus­poliitika

Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abi­nõusid sõja­väe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toidu­ainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlus­armeed ja maapiirkondadesse saadeti sel ees­märgil relvastatud toitlus­salgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstus­ettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstus­kaupade äärmises puuduses hakati neid normiviisi ja võimaluse korral tasuta elanikkonnale jaotama. Juurutati ka mitmesuguseid tasuta teenuseid. Kokkuvõttes on neid abinõusid hakatud nimetama sõja­kommunismi poliitikaks.

Pärast kodusõja lõppu selline poliitika end enam ei õigustanud. 1921. aastal alustati uue majandus­­poliitikaga (NEP). Kaotati riiklik toiduainete andmise kohustus ning see asendati kindlaks­määratud naturaal-, hiljem rahalise maksuga. Kui maks oli tasutud, võis talu­poeg oma vilja ülejäägi turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastate algul välja eripärane ja vastuoluline nõu­kogulik segamajandus. Enamik majandus­valdkondi (eel­kõige suurtööstus) jäi küll riigi kontrolli alla, kuid mingil määral oli lubatud ka kapitalismile omane ja turu­majandusele tuginev era­sektor. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas veidi majanduslikku olu­korda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga.

Peterburi tänavapilt 1920. aastatel

10 kg leiba

200 g soola

1,6 kg liha või kala

200 g suhkrut

200 g võid

100 g viljakohvi

Peterburi töölise kuu riiklik toidu­norm 1919. aastal​

Stalini võimule­tulek

Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli sotsialist­liku riigi rajaja Vladimir Lenin. 1921. aasta detsembris tabas aga Leninit raske haigus ning 1924. aastal ta suri. Tunnus­tatud liidri surm teravdas juba varem alanud võimu­võitlust Lenini lähi­kondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. aastal kommunist­liku partei pea­sekretäriks saanud Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisiti­mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, kes oli 1917. aasta riigi­pöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja ning 1940. aastal mõrvati Stalini käsul. Samal aastal tähistati suure pidulikkusega üleriiklikult Stalini 50 aasta juubelit. Nõukogude Liidus oli välja kujunenud Stalini ainuvõim.

Lenin ja Stalin 1922. a sügisel Gorkis
Viimased eluaastad veetis Lenin halvatuna Moskva lähistel Gorki mõisas. Tema nimi jäi ka edaspidi kommunist­liku režiimi sümboliks. 1924. a nimetati Petrogradi linn (Peterburi) ümber Leningradiks. Nõu­kogude riigi rajaja keha palsameeriti ja pandi Punasele väljakule ehitatud mausoleumi, kus see on tänapäevani.
Lenini mausoleum Moskva Punasel väljakul

Töö allikaga

Nõukogude propagandafilm Stalinist (1937)
  • Kirjelda filmi põhjal Stalini isikukultust.
  • Ta oli üks oktoobripöörde korraldajaid, juhtis kodusõja ajal Punaarmeed, saadeti Nõu­kogude Liidust välja ning 1940. aastal mõrvati – 
  • Ta oli kommunistliku partei asutaja, oktoobri­pöörde üks korraldajaid ja Nõu­kogude Venemaa esimene valitsus­juht, suri 1924. aastal pärast rasket haigust – 
  • Ta oli aastatel 1922–1953 kommunistliku partei pea­sekretär ja sai Nõukogude Liidu diktaatoriks – 

Suur murrang

Stalini võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused majandus­poliitikas. Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele – ning üht­aegu loobuti 1928. aastal NEP-i poliitikast. See valik pidi muutma NSV Liidu lühikese ajaga tööstus­riigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimal­dama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni korraldada. Majanduse arendamine allutati rangele kesksele juhtimisele ja plaanimajandusele (viis­aastaku­plaanid). Suur­tööstuslik majan­damine pidi toimuma kõikides valdkondades. Põllu­majanduses kaotati era­maja­pidamised ja neist moodustati kolhoosid.

„NEP-i Venemaast saab sotsialistlik Venemaa“ (plakat 1930. aastatest)

Stalin tööstuse arendamisest

Vahel on küsitud, kas poleks võimalik tempot aeglustada. Ei, seltsimehed, see pole võimalik! Tempot ei tohi langetada. Vastu­pidi, me peame seda tõstma nii palju kui võimalik. Selleks sunnib meid kohustus NSV Liidu tööliste ja talu­poegade ees. Selleks sunnib meid kohustus kogu maailma töötava klassi ees.

Tempo langetamine tähendaks tagasilangust. Ja need, kes jäävad maha, saavad lüüa. Kuid meie ei taha lüüa saada. Ei, me keeldume sellest! [‑‑‑]

Minevikus polnud meil kodu­maad. Aga nüüd, mil oleme kapitalismi kukutanud ja võim on meie käes, rahva käes, on meil kodumaa ja me hoiame seda iseseisvana. Kas sa tahaksid, et sinu sotsialistlik kodu­maa saaks lüüa ja kaotaks oma ise­seisvuse? Kui sa ei taha seda, pead sa tema maha­jäämuse võimalikult kiiresti kaotama ja ehitama bolševist­liku kiirusega üles sotsialist­liku majan­duse. Teist teed ei ole. [‑‑‑] Me oleme arenenud riikidest 50 või 100 aastat maha jäänud. Me peame selle mahajäämuse kümne aastaga tasa tegema. Me kas teeme seda või nad litsuvad meid laiaks. Meil on kohustus NSV Liidu tööliste ja talu­poegade ees.

Stalini kõnest 1931. a.
      • plaani­majandus
      • suur­tööstuslik tootmine kõigis vald­kondades
      • majanduse range keskne juhtimine
      • piiratud vaba­turu­majandus
      • põllu­majanduses kolhoosid
      • talu­poeg võis maksust ülejääva vilja turul maha müüa

      LISA. Kolhooside loomine

      1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid vilja­varumisega. Riiklikud vilja kokku­ostu­hinnad olid madalad ja talu­poeg ei olnud enam vilja­müügist huvitatud. Kui varem püüti sarnases olukorras tõsta kokkuostuhindu, siis nüüd otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surma­nuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllu­majanduses toimus kollektivi­seerimine: era­omanduses talumaja­pidamised ühendati vägi­valdselt ühis­majan­ditesse – kolhoosidesse ning sellega mindi üle põllu­majandus­likule suur­tootmisele. Tegutseti põhi­mõttel: „Kes ei astu kolhoosi, on nõukogude võimu vastane.“ Kollektiviseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, sest selle lipu­kirjaks oli rikaste talu­poegade (nn kulakute) kui klassi kaotamine. Aastatel 1929–1933 küüditati riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talu­poega. Sunniviisiline vilja­varumine laastas põllu­majanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest.

      Vene talupojad loosungiga „Meie, kolhoosnikud, likvideerime kulakud kui klassi“

      Kommunistliku partei kontroll­­komisjoni salajane ringkiri Ukraina nälja­häda asjus (1913)

      Keskse kontrollkomisjonini on kohalikest kontroll­komis­jonidest ja tööliste ning talupoegade inspektsioonidest jõud­nud informatsioon, et kulakud on kasutusele võtnud uue taktika nälja­protestide organiseerimisel mõnel pool Põhja-Kaukaasias, Ukrainas ja Volga alamjooksul.

      Samal ajal kui mõnedes kohtades on tõendatud üksikud nälja juhtumid talupoegade hulgas, on märgatud, et vaatamata peidetud ja mahamaetud toiduvarudele teesel­dakse kohati silma­kirjalikult toidupuudust ja nälgimist. See näitab, et kulakud kasutavad uut võtet võitluses seemne­vilja kogumise ja kevad­külvi nurjamiseks.

      Kommunistliku partei keskne kontroll­komisjon paneb ette:

      1. Iga nälja juhtumit kolhoosi liikmete hulgas tuleb uurida ja seal, kus on avastatud nälja teesklemine, tuleb süüd­lasi käsitleda revolutsiooni­vastase elemendina ja võtta nende vastu tarvitusele vajalikud meetmed. [‑‑‑]
      2. Samal ajal tuleb hoiatada võimaliku bürokraatliku suhtumise eest juhul, kui mõnede piirkondade kolhoosides valitseb vilja­ikalduse tõttu tõeline toidu­puudus; seal tuleb korraldada abi toiduainete hankimisel kohalikest varudest kolhoosidele ja nende liikmetele, kes on tõelises puuduses.
      1. Kelle kuulutasid nõukogude võimuorganid põhisüüdlaseks näljahäda puhkemises?
      2. Kuivõrd usaldusväärne on antud allikas tõendamaks nälja­häda tõelisi põhjusi?
      3. Milline mõju võis olla partei kontroll­komisjoni soovitatud meetmetel?

      Nõukogude Liit 1930. aastatel

      Tööstuse eelisarendamine, kolhooside loomine ning sellega kaas­nenud vägivald muutsid oluliselt Nõukogude riigi palet. Majandus­elus juurdus range plaani­majandus. Talude vägi­valdne liitmine kolhoosideks sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema.

      Stalin ei usaldanud oma lähi­kondlasi. Juba Lenini ajal alanud poliitiline terror saavutas 1930. aastatel enneolematu ulatuse. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlaste riigipöörde tegijaid mõisteti süüdi ja hukati riigireeturitena. Moskvas korraldati nende vastu mitu näidis­kohtuprotsessi.

      Vägivallapoliitikat viisid ellu julge­oleku­organid, kes said suunised otse Stalinilt. Loodi laia­ulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Oluliselt muudeti ka maailmarevolutsiooni strateegiat. Leninliku tõlgenduse järgi tuli välisriikides mässu­liikumisi õhutada ja seal­seid kommunistlikke parteisid rahaliselt toetada. Stalin tegi aga panuse sõjalisele jõule. Ta uskus, et Punaarmee abiga on võimalik maailm kommunistlikuks muuta. 1930. aastatel hakkaski NSV Liit enneolematult relvastuma ja Puna­armee valmistati ette peale­tungi­sõjaks.

      Oktoobrirevolutsiooni suurejooneline tähistamine Moskvas (1934. aastal)

      Kui on huvi, loe lähemalt kommunismist ja kommunist­likest kuritegudest portaalist Communist Crimes.

      • Talud liitusid vabatahtlikult kolhoosideks.
      • Hävitati poliitilisi vastaseid.
      • Julgeolekuorganid viisid läbi repressioone.
      • Loodi vangilaagritesüsteem GULAG, kus kandis karistust miljoneid vange.
      • Hakati relvastuma ja sõjaks ette valmistuma.

      LISA. Koondus­laagrid

      Gulag oli aastatel 1930–1960 NSV Liidus tegutsenud vanglate ja sunni­töö­laagrite keskne juhtimis­organ. Selle ülesanne oli pidada arvestust kinnipeetute üle, suunata nad tööle erinevatele objektidele, korraldada laagrite majandustegevust ja tagada asukate varustamine. Vangide tööd kasutati enamasti Siberis ja polaar­aladel asuvate tööstus­üksuste ehitamisel. Stalini ajal muutus see nõukoguliku majandus­­mudeli oluliseks koostis­osaks, mis etendas eriti olulist rolli värviliste metallide kaevandamisel, metsatööstuses, kivisöe varumisel ja paljudes teisteski majandus­harudes. Kokku loodi NSV Liidus 476 laagri­kompleksi.

      Sunnitöölaagrite asukate töö- ja elutingimused olid eba­inimlikud, neid koheldi julmalt ja eirati põhilisi inimõigusi. Seetõttu suri väga palju vange. Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja eriline keele­kasutus. Aastatel 1930–53 töötas sunni­töölaagrites erinevatel andmetel 5–9 miljonit inimest, kellest 1,3–3,7 miljonit olid sinna saadetud poliitilise süüdistuse alusel. Pärast Stalini surma märtsis 1953 välja­kuulutatud amnestiaga lasti vabadusse u 1,2 miljonit Gulagi asukat. 1960. a saadeti Gulag lõplikult laiali.

      Vorkuta söekaevanduse värav, mida läbis 1800 poliit­vangi päevas (1956)
      Lähisarktilise kliimaga Vorkutas olid ühed karmimate tingimustega vangilaagrid NSV Liidus. Laagrites oli aastatel 1932–1958 üle kahe miljoni vangi. Umbes veerand miljonit neist suri seal. Eestist saadeti Vorkutasse ligi 1400 inimest (Okupatsioonide Muuseum).
      Vorkuta vangilaager 1956. aastal (Okupatsioonide Muuseum)
      Kullakaevanduse kaevurid Siberis Krasnojarski krais 1951. aastal (Okupatsioonide Muuseum)
      1. Mis oli Gulagi tegevuse eesmärk?
      2. Too näiteid, kuidas toimus Gulagi vangilaagrites inim­õiguste rikkumine.

      Mõisted

      • interventsioon – välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
      • industrialiseerimine – suur­tööstuse eelisarendamine
      • kolhoos – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand

      Küsimused

      1. Miks puhkes Venemaal kodu­sõda?
      2. Miks sekkusid Venemaa kodu­sõtta välisriigid?
      3. Võrdle omavahel sõja­kommunismi ja NEP-i. Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid?
      4. Mis oli Stalini-aegse industrialiseerimise eesmärk? Mis oli protsessi tulemus?
      5. Miks toimus NSV Liidus kollektiviseerimine? Mis oli selle tulemus?
      6. Kuidas õnnestus Stalinil NSV Liidus endale ainuvõim kindlustada?