Funktsiooni tuletis

Liikumise hetk­kiiruse ja funktsiooni graafiku puutuja tõusu valemi leidmisel jõudsime selleni, et mõlemal juhul läheneb funktsiooni y = (x) muudu Δy ja argumendi muudu Δx jagatis teatud avaldisele, kui Δx → 0. Seda avaldist nimetatakse funktsiooni y = (x) tuletiseks ja tähistatakse sümboliga f '(x) või [(x)]' või y'. Seega

funktsiooni y(x) tuletiseks on suurus f '(x), millele läheneb funktsiooni muudu ja argumendi muudu jagatis ΔyΔx, kui Δx → 0, ehk kui Δx → 0, siis ΔyΔxf'(x).

Teisiti öeldes:

funktsiooni y = (x) tuletiseks nimetatakse funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piir­väärtust, kui argumendi muut läheneb nullile:

f'(x)=limΔx0ΔyΔx=limΔx0f(x + Δx) - f(x)Δx.

Kui funktsioonil y(x) on kohal x0 tuletis, siis öeldakse, et see funktsioon on diferentseeruv kohal x0. Tuletis f '(x0) on arv.

Kui funktsioon on diferentseeruv arv­telje mingi piir­konna X igas punktis x (teisiti öeldes on diferentseeruv hulgal X), siis on vaadeldavas piir­konnas (hulgal X) korraldatud vastavus argumendi väärtuste x ja tuletise väärtuste f '(x) vahel. Tähendab, piir­konnas (hulgal) X on defineeritud uus funktsioon, mida nimetatakse antud funktsiooni f (x) tuletis­funktsiooniks ehk lihtsalt tuletiseks f '(x). Nüüd tähendab f '(x) funktsiooni, kus­juures x ∈ X.

Seega on terminil tuletis kaks tähendust – teatud arv f '(x0) ja teatud funktsioon f '(x). Edas­pidi vaatleme tuletist peamiselt funktsioonina.

Varem­õpitust järeldub:

1) liikumis­seaduse s =(t) korral on hetk­kiirus v = s' = f '(t);

2) funktsiooni y = f (x) graafiku puutuja tõus k = f '(x).

Eelmise peatüki näite põhjal võime öelda, et funktsiooni

y=1x  tuletis y'=-1x2 .

Funktsiooni tuletise leidmist nimetatakse diferentseerimiseks. Matemaatika haru, mis uurib tuletise ja sellega seotud mõistete omadusi ning rakendusi, nimetatakse diferentsiaal­arvutuseks. Diferentsiaal­arvutus tekkis 17. sajandi teisel poolel. Selle loojateks olid (teine­teisest sõltumatult) saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) ning inglise füüsik, astronoom ja matemaatik Isaac Newton (1643–1727). Tööstuse ja tehnika arengule oli diferentsiaal­arvutuse loomine ja sellele järgnev matemaatika areng olulise tähtsusega.

Osutub, et kehtib omadus:

kui funktsioon y = (x) on diferentseeruv kohal x, siis on see funktsioon ka pidev kohal x.

Peatüki 4.5 näidetes 3, 4 ja 5 selgus, et suhet \frac{\Delta y}{\Delta x} võib vaadelda funktsiooni väärtuse muutumise keskmise kiirusena lõigul Δx ja seega suurust

y'=limΔx0ΔyΔx

funktsiooni väärtuse muutumise hetk­kiirusena kohal x.

Näide.

Leiame funktsiooni y = 2x2 + 3x – 4 muutumise hetk­kiiruse kohal x = 0 ja kohal x = 2,2.

Selleks on tarvis leida antud funktsiooni tuletis. Et Δy = 4xΔx + 3Δx + 2(Δx)2 (vt peatükk 4.5, näide 2), siis \frac{\Delta y}{\Delta x}=\frac{\Delta x\left(4x+3+2\Delta x\right)}{\Delta x}4x + 3 + 2Δx.

Kui nüüd Δx → 0, siis \frac{\Delta y}{\Delta x}\to4x+3, mis tähendab, et y' = 4x + 3.

Sümboli lim abil kirjutades

y'=limΔx04xΔx+3Δx+2(Δx)2Δx = limΔx04x+3+2Δx = 4x + 3.

Funktsiooni y = 2x2 + 3x – 4 muutumise hetk­kiirus kohal 0 on f '(0) = 4 ⋅ 0 + 3 = 3, kohal 2,2 aga f '(2,2) = 4 ⋅ 2,2 + 3 = 11,8.

Kui funktsioon y = f (x) kirjeldab mingit protsessi, määravad suurused \frac{\Delta y}{\Delta x} ja f '(x) vastava protsessi kulgemise keskmise ja hetk­kiiruse argumendi x suhtes. Esitagu näiteks funktsioon y = f (x) metall­varda pikkuse y sõltuvust varda temperatuurist x. Siis \frac{\Delta y}{\Delta x} annab varda pikenemise keskmise kiiruse temperatuuri suhtes, temperatuuri muutuse Δx ulatuses alates temperatuurist x kraadi. Tuletis f ′(x) annab aga varda pikenemise hetkelise kiiruse temperatuuril x kraadi.

Ülesanded A

Ülesanne 830. Funktsiooni tuletis

y=x^2
y′ = 

y=5x
y′ = 

y=4x^2
y′ = 

y=x^2+5x
y′ = 

y=4x^2-x
y′ = 

y=x
y′ = 

Ülesanded B

Ülesanne 831. Funktsiooni tuletis

y=\frac{2}{x}
y'

y=\frac{2}{3x+1}
y'

y=-x
y'

Ülesanne 832. Funktsiooni tuletis

Leidke \left(\sqrt{x}\right)^'.

\left(\sqrt{x}\right)^' =