Kokkuvõte
Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muundumist. Keemias lähtutakse loodusteaduslikust uurimismeetodist, mis põhineb nähtuse märkamisel ja hüpoteesi katsega kontrollimisel. Loodusteaduslik uurimismeetod koosneb kindlas järjekorras etappidest. Uurimismeetodi rakendamise aluseks on nähtustest esile kerkinud probleem ehk uurimisküsimus, mille põhjal püstitatakse hüpotees ehk teaduslik oletus. Hüpoteesi paikapidavust kontrollitakse katsetega. Saadud andmed analüüsitakse ning tulemuste põhjal tehakse järeldused. Lõpuks avaldatakse tulemused, kus kirjeldatakse üksikasjalikult iga etappi.
Laboris katseid tehes tuleb kaitsta oma tervist. Selleks on vaja teada kemikaalide omadusi ja ohtlikkust, kindlasti tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid, kasutada kaitsevahendeid ning tunda ohutusvahendeid.
Keemia tegeleb puhaste ainete ja ainete segude uurimisega. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, ainete segu mitme aine osakestest.
Puhtal ainel on kindlad füüsikalised ja keemilised omadused. Aine füüsikalised omadused on sellised, mida saab mõõta ja kirjeldada ilma, et aine muunduks. Sellised on näiteks aine olek, keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, kõvadus, tugevus, elektri- ja soojusjuhtivus ning värvus. Aine keemilisi omadusi, näiteks süttivust, toksilisust, keemilist stabiilsust, saab kirjeldada keemiliste reaktsioonide kaudu.
Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muunduvad, st muutuvad uuteks aineteks. Reageerivaid aineid ehk lähteaineid ja tekkivaid aineid ehk saadusi ning reaktsioonis osalevate ainete koguste suhet kirjeldab reaktsioonivõrrand. Oluline on tähele panna, et kui aine ei muundu, vaid jääb samaks ja läheb ühest olekust teise või muudab kuju, siis on tegemist füüsikalise muundumisega.
Keemilist reaktsiooni saab esile kutsuda lähteainete kuumutamise, süütamise, valgustamise või elektrivoolu läbijuhtimisega. Keemilise reaktsiooni tunnuseks võib olla sademe tekkimine või kadumine, gaasi eraldumine, lõhna ja värvuse muutus, valguse eraldumine ning soojuse eraldumine (või neeldumine).
Mõisted
Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muundumist.
Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest.
Ainete segu koosneb mitme aine osakestest.
Loodusteaduslik uurimismeetod on uurimismeetod, mis põhineb nähtuse märkamisel ja selle põhjal püstitatud hüpoteesi katsega kontrollimisel.
Loodusteadusliku uurimismeetodi etapid on 1) nähtuse märkamine, 2) probleemi sõnastamine, 3) hüpoteesi püstitamine, 4) katse planeerimine, 5) katse tegemine, 6) andmete analüüsimine, 7) järelduste tegemine ja 8) tulemuste avaldamine.
Probleem on uurimisküsimus, millele otsitakse vastust.
Hüpotees on teaduslik oletus, mis põhineb varasematel teadmistel.
Kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse kindlal otstarbel.
Aine füüsikalised omadused on sellised omadused, mida saab mõõta ja kirjeldada ilma, et aine muunduks.
Aine olek on aine esinemisvorm, mille määrab osakeste paiknemine ja nendevahelised vastastiktoimed. Aine olek saab olla tahke, vedel ja gaasiline.
Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine sulab või tahkub.
Keemistemperatuur on temperatuur, mille juures aine keeb (aurustub ka vedelikusiseselt) ja millest madalamal saab aine kondenseeruda.
Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi.
Kõvadus on tahke aine omadus vastu panna kriimustamisele.
Tugevus on aine omadus vastu panna kuju muutmisele ja purunemisele.
Elektrijuhtivus on aine omadus juhtida elektrit ehk kanda edasi elektrivoolu.
Soojusjuhtivus on aine omadus kanda edasi soojusenergiat.
Aine keemilised omadused on sellised omadused, mida saab kirjeldada keemilise reaktsiooni kaudu, mille käigus aine muundub.
Süttivus, toksilisus ja keemiline stabiilsus on aine keemilised omadused.
Füüsikalise muundumise käigus läheb aine ühest olekust teise või muudab kuju, aine jääb samaks.
Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ained muunduvad.
Reaktsioonivõrrand on üleskirjutus, mis näitab keemilises reaktsioonis osalevaid aineid, nende koostist ja aineosakeste arvu.
Lähteained on reageerivad ained, millest tekivad keemilises reaktsioonis uued ained.
Saadused on ained, mis on tekkinud keemilises reaktsioonis lähteainete muundumisel.
Indeks on suurus, mis näitab elementide aatomite arvu suhet aines või aatomite arvu molekulis.
Kordaja on suurus, mis näitab aineosakeste arvu või arvude suhet reaktsioonis.
Teadmiste kontroll
Tihedus näitab.
Tiheduse tähis on ja põhiühik .
 Niiskus- ja mustuskaitsevahend jalanõudele |  Polüuretaanvaht (püstolvaht) |
- Töökoht hoitakse puhas ja korras.
- Enne katset pannakse lahtised juuksed kinni, kittel selga, prillid ette ning kindad kätte.
- Laboris ei sööda ega jooda.
- Kui vaja, kasutatakse õpetaja loal lahtist leeki.
- Katseid tehakse kiirustades.
- Hoolikas ollakse vaid siis, kui töötatakse ohtlike ainetega.
- Kõik ohtlikud ained kallatakse pärast töö lõppu rohke veega loputades kraanikausist alla.
- Tule- ja plahvastusohtlike, kergesti lenduvate ja mürgiste ainetega töötatakse tõmbekapis.
- Ohutuid aineid maitstakse nende tuvastamiseks.
- Kui õpetaja räägib, siis tehakse töös paus ja kuulatakse.
Reaktsioonivõrrandi kordaja näitab
- elementide aatomite arvu suhet aines.
- aatomite arvu aineosakeses.
- reaktsioonis osalevate elementide arvu.
- reaktsioonis osalevate aineosakeste arvu.
Indeks näitab
- elementide aatomite arvu suhet aines.
- aatomite arvu aineosakeses.
- reaktsioonis osalevate elementide arvu.
- reaktsioonis osalevate aineosakeste arvu.
- Stabiilsus
- Toksilisus
- Sulamistemperatuur
- Tugevus
- Soojusjuhtivus
- Süttivus
- Kõvadus
- Happelisus
- Tihedus
- Elektrijuhtivus
Vesi keeb –
Mahl käärib –
Liha pruunistub –
Või sulab –
Vesi jäätub –
Juust hallitab –
 |  |
ρ = g/cm3 | V = cm3 |
 |  |
ρ = g/cm3 | m = g |
Vahendid ja seadmed, mida tuleb kasutada õnnetuse korral laboris.
Kordamisküsimused ja -ülesanded
- Nimeta loodusteadusliku uurimismeetodi etapid. Põhjenda iga etapi olulisust.
- Sõnasta hüpotees(id), kui otsitakse vastust küsimusele, miks ei saa küttekehasid (nt radiaatorit) valmistada plastist.
- Planeeri katse, kus otsitakse vastust küsimusele, miks muutuvad õunaviilud õhu käes tumedaks, ja hüpotees on sõnastatud nii: „Õhuhapniku toimel leiab aset keemiline reaktsioon, mille tõttu muutuvad õunaviilud tumedaks.“
- Mida uurib keemia?
- Miks on vaja aineid uurida?
- Arutle, kuidas kasutavad keemiateadmisi autoinsener, keskkonnakaitsja, veterinaar, juuksur, restauraator.
- Miks peab keemialaboris töötades järgima ohutusnõudeid?
- Mis võib juhtuda, kui tööd tehes ei järgi tööjuhiseid?
- Kirjelda, kuidas kasutada ohutult lahtist leeki.
- Miks ei tohi ohtlikke aineid lihtsalt kraanikausist alla valada või minema visata?
- Nimeta kaitsevahendeid, mida tuleb laboris töötades kasutada.
- Milliseid ohumärgiga tähistatud tooteid sul kodus on?
- Seleta, mille poolest aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad.
- Võrdle aineosakestevaheliste vastastiktoimete tugevust tahkes, vedelas ja gaasilises aines.
- Mis toimub aineosakestega, kui aine sulab?
- Mida näitab aine tihedus? Kuidas aine tihedust leida?
- Arvuta metalli tihedus, kui selle mass on 44,5 g ja ruumala 5 cm3. Mis metalliga võiks tegemist olla?
- Jää tihedus on 0,92 kg/dm3. Teisenda see ühikutesse g/cm3 ja kg/m3.
- Kui suur on 1 liitri (dm3) bensiini mass? Bensiini keskmine tihedus on 0,71 g/cm3.
- Nimeta mõni tugev materjal, mida kasutatakse igapäevaelus.
- Millised ained ei juhi hästi elektrit? Too näiteid, kus neid kasutatakse.
- Kirjelda vee füüsikalisi omadusi.
- Milliseid toksilisi aineid tead?
- Millised muundumised on füüsikalised? Mille poolest need erinevad keemilistest muundumistest?
- Mille järgi võib aru saada, et toimub keemiline reaktsioon?
- Mida nimetatakse lähteaineks, mida saaduseks?
- Miks ei erine keemilises reaktsioonis lähteainete aatomite arv saaduste aatomite arvust?
- Kuidas kutsuda esile keemilist reaktsiooni?
