- Milline on Eesti pinnamood?
- Mis on pinnavorm?
- Kuidas kujutatakse pinnavorme kaardil?
Pinnamood ja pinnavormid
Maapinna üldisest kujust ehk pinnamoest ehk reljeefist saame selgema ettekujutuse, kui vaatame Eesti looduskaarti. Madalamad alad on sellel värvitud roheliste, kõrgemad kohad pruunide toonidega. Kui valida täpsem kaart, siis näeb erineva kujuga künkaid, piklikke orgusid ja kausikujulisi nõgusid lähemalt. Need on pinnavormid, mis erinevad ümbritsevast alast oma kuju ja kõrguse poolest. Tasaseid alasid liigestavad ja muudavad vaheldusrikkamaks eriilmelised kõrgendikud, nõod ja orud.
– kausjas ümbrusest madalam pinnavorm
– piklik ümbrusest madalam pinnavorm
– ümbrusest kuni 200 m kõrgem kühm
Absoluutset kõrgust arvestatakse merepinna tasemest
Sellisele kaardile, millelt saab lugeda iga üksiku pinnavormi kõrgust, on tõmmatud samakõrgusjooned ehk horisontaalid. Iga samajoon ühendab kaardil kõiki ühesuguse kõrgusega punkte ja aitab näha pinnavormi kuju. Mõnel kaardil on samajoontega näidatud ka merede sügavus. Siis nimetatakse neid samasügavusjoonteks.
Kaardile kandmiseks peab kõrguse ja sügavuse mõõtmine algama samalt tasemelt. Selleks on valitud maailmamere tase ehk 0 meetrit. Kõrgust merepinnast nimetatakse absoluutseks kõrguseks.
Kaardi lugemise lihtsustamiseks on samajoonte vahele jäävad alad värvitud eri toonidega. Mida suuremate vahedega on horisontaalid kaardile joonistatud, seda tasasem on pinnamood. Tihedalt joonistatud horisontaalid näitavad, et maapind tõuseb või langeb järsult.
- Külgvaade
- Läbilõige
- Pealtvaade
- A
- B
- C
- D
Mõtle!
- Iseloomusta kaardi järgi sellel kujutatud maastiku pinnamoodi. Kasuta sõnu tasane, lauge, künklik, järsk, liigestatud jt pinnamoe omadusi näitavaid sõnu.
Suhteline kõrgus aitab võrrelda eri kohtade kõrgust
Looduses liikudes pole meile peamine see, kui kõrgel on koht meretasemest, vaid hoopis see, kui palju peame pingutama, et künka jalamilt selle laele ronida. Näiteks Eesti kõrgeima künka, Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 317 m. Selle kõrgus on põhjajalamil asuvalt niidult 60 m, kuid maanteepoolsest servast vaid 45 m. Mõõtes Munamäe kõrgust naabruses asuva Vaskna järve pinnalt, saame hoopis 73 m. Kui võrdleme kohtade kõrgust omavahel, siis räägime suhtelisest kõrgusest. Suhteline kõrgus näitab, kui palju asub üks maapinna punkt teisest kõrgemal või madalamal.
- Lääne-Eesti madalikul ei kerki maapind kusagil üle 30 m meretasemest.
- Haanja kõrgustikul leidub ümbrusest üle 50 m kõrgemaid künkaid.
- Haanja kõrgustiku keskmine kõrgus on aga 200 m üle meretaseme.
Kuigi Eesti kõrgemaid künkaid kutsutakse mägedeks, pole meil tegelikult ühtegi tõelist mäge. Mäeks loetakse tavaliselt kõrgendikku, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 200 meetri. Nii suurt kõrguste vahet pole Eestis ühelgi pinnavormil ja seega kuuluvad kõik meie „mäed” küngaste hulka.
Mõisted
- absoluutne kõrgus – kõrgus merepinnast
- jalam – künka nõlva alumine, lauge osa
- küngas – laugete nõlvadega maapinna kühm, mille kõrgus jalamilt künka laeni on kuni 200 meetrit
- mägi – kõrgendik, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 200 meetri
- nõgu – ümbruskonnast madalam pinnavorm, mille põhjas võib olla järv
- nõlv – künka kallak külg
- org – vooluvee kulutatud pikk süvend maapinnas
- pinnamood ehk reljeef – maapinna üldine kuju
- pinnavorm – ümbritsevast alast kuju ja kõrguse poolest erinev maapinna osa
- samakõrgusjoon ehk horisontaal – joon, mis ühendab kaardil sama kõrgusega punkte
- suhteline kõrgus – kõrgus teise koha suhtes
Ma tean, et …
Kogu maapinna kuju nimetatakse pinnamoeks ning kõrgemaid ja madalamaid kohti sellel pinnavormideks. Eesti maastikes on ülekaalus tasased alad. Künklikum on Lõuna-Eesti. Looduses liikudes on oluline teada pinnavormide suhtelist kõrgust, kuid kaardile kantakse pinnavormid vastavalt nende absoluutsele kõrgusele.
