- Kus võib tekkida soo?
- Kui kaua võtab soo tekkimine aega?
- Miks mõni järv kinni kasvab?
Sood tekivad väga pika aja jooksul
Soostumise esimesi märke võib näha näiteks seal, kus koprad on ojale tammi ehitanud. Niisuguse paisu taga ujutab vesi üle suurema või väiksema ala. See ala on soostuv, see tähendab, et sinna võib hakata tekkima soo. Pärast vee alla jäämist hakkavad kuivema kasvukoha taimed tasapisi asenduma niiskuselembeste sootaimedega.
Ajutise soostumise tulemusena ei pruugi veel päris sood tekkida, sest turbakiht muutub paksemaks väga aeglaselt. Koprad jätavad tavaliselt tammi mingi aja pärast maha ja see laguneb. Kui veetase langeb endisele tasemele, peatub ka soostumine.
Kuna turvas tekib väga aeglaselt, kujuneb ka soo ning areneb sealne elukooslus tohutult pika aja jooksul. Soo saab tekkida vaid kohas, kus maapind püsib niiske aastasadade ja ‑tuhandete vältel. Eesti jahe ja niiske kliima, kus sademete hulk on tunduvalt suurem ära aurava vee hulgast, on soode tekkimiseks soodne. Rabas kasvab turbakihi paksus üle ühe millimeetri aastas, kuid sellisel alal, mis alles hakkab sooks muutuma, koguneb turvas tunduvalt aeglasemalt. 30 sentimeetri paksuse turbakihi moodustumiseks ehk soo tekkimiseks kulub vähemalt 400 aastat. Sood tekivad peamiselt kahel viisil: madalate maade soostumisel ja järvede kinnikasvamisel.
- Eesti kliima ei soodusta soode tekkimist.
- Turvas tekib ja seega turbakiht pakseneb väga aeglaselt.
- Metsloomad söövad turbasammalt kiiremini, kui seda juurde kasvada jõuab.
Madalate maade soostumine
Suur osa praegustest soodest on tekkinud madalatel tasastel aladel, kust pinnaveel ei ole kuhugi ära voolata. Kui sellistes kohtades on vettpidav savikiht maapinna lähedal, püsib maa pidevalt märg ja soostub.
- Soo tekib, kui veetase järves langeb.
- Soo teket soodustab vettpidav savikiht maapinna lähedal ning see takistab vett maasse imbumast.
- Soo tekib, kui järves on liiga palju toitaineid, mille tagajärjel kasvab järv aegamisi kinni.
- Soo tekib madalal tasasel alal, kust vesi ei saa ära voolata.
Järve kinnikasvamine
Võib-olla oled sattunud mõne väikese metsajärve äärde, mille kallas õõtsub ohtlikult. See ongi kinnikasvava järve tunnus.
Paljud endised järvealad on soostunud seepärast, et veetase on seal mingil põhjusel langenud. Kuid järved kasvavad tasapisi kinni ka siis, kui neisse koguneb aja jooksul üha rohkem muda. See juhtub niisugustes järvedes, kus vees on palju toitaineid, mistõttu hakkavad vohama veetaimed. Kui neid on juba liiga palju, lagunevad nende jäänused põhja langedes vaid osaliselt, sest lagundamiseks ei jätku piisavalt hapnikku. Moodustub muda, mille kiht muutub aina paksemaks, ja järv jääb üha madalamaks. Tavaliselt kaldaäärses mudas kasvavad taimed levivad üha kaugemale järve, kuni lõpuks soostub järv täielikult ja seal hakkavad kasvama sootaimed.
Isegi sügavamate kallastega toitainerikkas järves võivad sootaimed üksteist toestades hakata vedelama muda või isegi vee pinnal vaibana kasvama. Nii moodustuvad õõtsikud, mis aasta-aastalt järve keskosa poole laienevad. Lõpuks katavad need kogu järve. Sellises järve kohale tekkinud soos on ohtlik käia, sest taimekamar võib järele anda ja sisse kukkudes on mudast raske välja pääseda. Aja jooksul võib muda õõtsikute all tiheneda ja turbaga kattuda.
- Kalda ääres kasvavad taimed levivad üha kaugemale järve.
- Kui järves on liiga palju toitaineid, hakkavad taimed vohama.
- Järve põhja tekib paksenev mudakiht ja järv jääb üha madalamaks.
- Suure hulga veetaimede jäänuste lagundamiseks ei jagu hapnikku, nii et järve põhjas lagunevad need ainult osaliselt.
- Lõpuks järv soostub ja seal hakkavad kasvama sootaimed.
Ma tean, et …
Soo tekib väga pika aja jooksul kohtades, kus maapind püsib aastasadu ja ‑tuhandeid niiske. Soo võib tekkida ka siis, kui järv kinni kasvab.
