Eesti põllu­majandus ja toidu­tootmine

Kuigi märke Eesti aladel põllu­pidamisest on juba aastatest 4000–3000 eKr, rajati esimesed ulatuslikud põllu­süsteemid siinmail aja­vahe­mikul 600–500 eKr. Inimesed jäid paiksemaks ja maa­viljelus saavutas üha tähtsama osa. Kogu vaja­minev toodeti oma küla või talu piires. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid Eesti põllu­majandus­saadused oluliseks ekspordi­artikliks. Nõukogude ajal toodeti nii oma tarbeks kui ka ekspordiks üle suure Nõu­kogude Liidu.

Pärast taas­ise­seisvu­mist hakkas põllu­majanduse osakaal järsult langema. 1990. aastate lõpust hakkasid valitsema suur­ette­võtted, väike­farmid tegelevad aga peamiselt mahe­põllunduse ja niši­turgu­dega. Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllu­maast 16% ehk 155 600 ha mahe­maad. Euroopa Liidu liikmes­riikide hulgas oleme mahe­põllu­majandus­maa osa­tähtsu­selt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%). Loodud on teatud toote­liigile (taime- või looma­kasvatusele) spetsiali­see­ritud suurtalud ja farmid, mis tegutsevad moodsa tehni­ka­ga varustatud moodsates tootmis­hoonetes. Spetsiali­seerutud on näiteks tera­vilja­kasvatusele, sea­kasvatusele, piima­karja­kasvatu­sele, aed- või köögi­vilja­kasvatusele, lille­kasvatusele jm.

Tootmise kontsentreerumisel on Eesti põllu­majandus­sektor regiooni liider. Meil annavad tooni suur­ette­võtted, aga Lätis-Leedus on endiselt palju väikesi tootjaid. Keskmine farmi suurus on meil 48 ha, neil 20 ja 10 ha.

Koondumise tendentsid on viimastel aastatel iseloomulikud kogu Euroopale. Põllu­majanduse mahtude vähenemise (ehk maaelu hääbumise) takista­miseks on Euroopa Liidus loodud keerukas põllu­majandus­toetuste süsteem. Neid makstakse nii pindala kui ka põllu­kultuuride ja looma­liikide järgi, aga ka teatud tegevuste toetamiseks jms. Tänapäeva põllumees peab üsna palju dokumente lugema ja taotlusi täitma.

Tänapäeval dikteerib põllu­majanduse suundumusi suures osas turg. Viljakas maapind ja piisav tööjõud ei tähenda veel põllu­majanduse head käekäiku ja suuri kasumeid saagist.

Põllumajandusliku maana (haritavad maad ja rohu­maad) on Eestis kasutusel ligi 1,3 miljonit ha (umbes 30% kogu riigi territooriumist).

Eestis sõltub põllumajanduse toodang looduslikest teguritest, asu­koha tõttu on mõnede juur- ja puu­viljade kasvatamine keeru­line. Sööda­kultuurid kasvavad meil hästi ja seetõttu on Eestis tähtsam looma­kasvatus. Õli­kultuure kasvatatakse peamiselt õli­tööstuse tarbeks (rapsi­seemneid taimse õli valmistamiseks).

Eestis kasvatatakse mitut sorti tera­vilja (rukis, nisu, oder, kaer), kartulit, kaun­vilju jm. Avamaa­köögi­viljadest kasvatatakse kapsast, porgandit, kurki, söögi­peeti, kaalikat, mugul­sibulat jm. Katmik­köögi­vilja kasvu­pinnal toode­takse peamiselt tomatit ja kurki. Kartulit kasvatati 2013. aastal 6,6 tuhandel hektaril, 2022. aastal aga 3,4 tuhandel hektaril. Eesti on üha vähem „kartulivabariik”, seda peegeldab ka tarbimine Euroopa riikide võrdluses. Marjadest andsid kõige rohkem saaki maasikad. Pehmed talved soosivad puu­vilja­kasvatust (õunad, pirnid, ploomid, kirsid). Suurimates õuna­aedades kasvavad kodu­maised sordid pakuvad import­õuntele arvestatavat konkurentsi. Toodangu hind sõltub saagist ja naaber­turgudel toimuvast.

Eestis on head looduslikud eeldused liha-piimakarja kasvata­mi­seks. Ligi poole looma­kasvatuse kogu­toodangust moodustab Eestis piim. Kasvatatakse ka liha­veiseid, sigu, kanu, oluline osa on muna­toodangul.

Meie mereäärne asukoht on soodne kala­püügi ja kala­tööstuse arenguks. Kala­püügiga tegeldakse mitmel pool ranniku­aladel, sinna on loodud ka kala töötlevad ette­võtted. Umbes kolm­veerand mere­kala­püügist toimub Lääne­merel, üle­jäänud Atlandi ookeanil. Lääne­merel püütakse peamiselt räime ja kilu.

Olulisemad toidutööstuse sektorid on lihatööstus, piimatööstus, puu- ja köögivilja töötlev tööstus, teravilja töötlev tööstus.

Toidutööstuse valdkonnas tegutseb üle 700 ettevõtte. Valdavalt on tegemist alla 10 töötajaga väikeettevõtetega. Suurem osa, u 70% toidutööstuse toodangust tuleb samas ettevõtetest, kus on üle 100 töötaja. 2020. aastal töötas toidutööstuses keskmiselt 14 000 inimest ehk ligikaudu 3% hõivatutest. Tööjõumahukamad tegevusalad on pagari- ja lihatööstus.

2020. aastal toodeti toidutööstuse ettevõtete poolt kokku 1,7 mld euro eest toodangut, mis moodustas 16% töötleva tööstuse kogutoodangust. Suurim osakaal oli piima- (23%) ja lihatööstusel (20%). Umbes kolmandik toodangust eksporditakse, peamiselt Balti riikidesse ja Põhjamaadesse.

Eestlased armastavad kodumaist toitu – seda kinnitab umbes kolmveerand küsitletuist. Kodumaiste toidukaupade osakaal ostudes on suurim jahu ja tangainete, kohupiimakreemide, kartuli, juustu, jogurti, värske sealiha, linnuliha, suitsuvorsti ja singi puhul. Riigi seisukohalt on oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mis veelkord kinnitab kodumaise toidutootmise vajalikkust.