Ladina-Ameerika. Kuuba

Lipulaev on Buena Vista Social Club

Kuuba muusika ja tantsud kannavad tugevaid hispaania ja Aafrika muusika mõjutusi.

Kuuba algupärane muusikavorm on son, mis sai populaarseks Havannas 1930. aastatel. Sõna „son“ tähistab nii Kuuba kitarri (kolme topeltkeelega) kui ka Aafrika rütmipillidega saadetud laulu.

Son-ansamblitesse kuuluvad lisaks kitarridele ka kontrabass, trompetid, bongod, kõlapulgad, marakad ja vokaalsolist – soneero. Jazz-muusika mõjul on hiljem lisandunud klaver ning trummikomplekt. Son-muusika iseloom ning rütmika on mõjutanud nii mambot kui ka salsat.

Üks kuulsamiad son-muusika esitajaid on ansambel Buena Vista Social Club.

Rituaalne Kuuba tants jõudis Euroopasse

Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika muusika mõjutusi.

Algul oli sel rituaalne sisu: mambotrummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. Taoline rütmiline mitmekesisus iseloomustab ka moodsat mambot. Viimane kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. Hiljem lisandus mambole jazz’ilikke elemente ning sel kujul jõudis tants Euroopasse.

Mambo on 4/4-taktimõõdus tants, mille rütmika meenutab boolerot, kuid on aeglasem ja sammud on keerukamad.

Mõõdukalt armunud

Rumba on Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas 20. sajandi algul populaarseks saanud tants, mille algne tähendus on „pidu“.

Rumba on kirglik aeglases tempos 4/4-taktimõõdus tants ning tantsijad peaksid välja nägema nagu armunud. Samme loetakse „aeglane, kiire, kiire“.

Traditsioonilisse saateansamblisse kuulusid kindlasti soololaulja ja (vastulaulev) koor ning erinevad löökpillid.

Rumba kuulub Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.

Sammude sahin

Tša-tša-tšaa on välja kujunenud rumbast ning mambost, ta on viimase aeglasem ja lihtsam variant.

Nimetus on mõeldud edasi andma sammude sahinat tantsu­põrandal.

1950. aastatel oli tša-tša-tšaa üks armastatumaid seltskonna­tantse kogu maailmas ning ta kuulub ka Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.

Slummist sirgunud

Salsa koondab endas hulganisti erinevaid Ladina-Ameerika rütme ja tantsuvõtteid. See Kuuba juurtega tants kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis El Barrio slummis, kus elasid koos erinevat päritolu mulatid ja mustanahalised.

Salsa on 4/4-taktimõõdus, tantsitakse nii soolo- kui ka paaristantsuna.

Saateansambli kõige iseloomulikumad pillid on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika päritolu löökpillid, aga sinna võivad kuuluda ka kitarr, trompet ja klaver.

Algselt kõnelesid salsalaulude tekstid sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest (ebaõiglus, lootusetus, vaesus jms), moodsas salsas lauldakse pigem õnnetust armastusest.

Härjavõitlus tantsuplatsil

Paso doble on Kuubal välja kujunenud 3/4-taktimõõdus emotsionaalselt pingeline tants, mis kujutab härjavõitlust, kust ei puudu ei toreadoor, härg ega punane rätik.

Seega on paso doble Hispaania päritolu ning algselt oli see meeste tants.

Moodne paso doble on paaristants, kus meespartneri marsilik liikumine sümboliseerib härjaga võitlevat matadoori, daam aga tema keepi ning vahel ka härga.

Paso doble kuulub Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.

Meremeestega maailma

Habaneera on 4/4-taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tuli Kuubale koos ümberasunud Hispaania meremeestega.

Nimetus tuleneb Kuuba pealinnast Havannast.

19. sajandi lõpul – meremeeste ja ka kaupmeeste vahendusel – jõudis Kuuba habaneera tagasi Hispaaniasse, saavutades peagi suure populaarsuse kogu Euroopas.

Seda tantsiti nii ballisaalides kui ka lihtrahva kogunemistel. Rütmi poolest sarnaneb habaneera enim tangoga.

Tants on inspireerinud mitmeid heliloojaid, nende hulgas Georges Bizet’d, Claude Debussyd ja Maurice Raveli.