Tund 1

  • Dialoog „Kuhu sa, Tiina, kavatsed minna?”
  • Jutustamine mõistekaardi „Hea enesetunne” järgi
  • Kuidas oma kavatsustest teatada?
  • Lühidialoogid
  • Tiina ja Mati nädalakava
  • Kuidas ettepanekuga nõustuda, selles kahelda või sellest keelduda?
  • Hoiame oma südant

220. Loe.

Loe kahekõnet. Missuguse ettepaneku teeb Tiina vennale? Kuidas Mati ettepanekule reageerib? Esitage kahekõne õpikut kasutamata.

– Kuhu sa, Tiina, kavatsed minna? Käisid duši all, siis triikisid pluusi, nüüd teed soengut.

– Lähen kooli diskole. Kas sa ei tulegi?

– Muidugi mitte! Vihkan diskosid ja diskotantsu!

– Ilmaasjata! Seal on ju ainult meie kooli õpilased ... Vahva diskor ... Sa tunned ju seda Marti 10.b klassist ... Oskab head muusikat valida ja rahvast lõbustada.

– Panen spordiriided selga ja lähen metsa kutsikat jooksutama ja talle käsklussõnu õpetama. Igatahes on see tervisele palju kasulikum, kui tolmuses saalis kõva muusika saatel hüpata.

– Mine nüüd! Tantsimine mõjub hästi figuurile, teeb saledamaks ... ja tuju tõstab ka ...

– Mõnus jalutuskäik või kerge jooks metsarajal koos koeraga on minu jaoks sada korda meeldivam kui umbne tantsusaal. Ja kui juba higistada, siis mitte tantsupõrandal, vaid jõusaalis.

– Mina nii ei arva.

– Ega sa ei peagi nii arvama. Sina lähed tantsima ja mina kutsikale häid kombeid õpetama.

221. Rühmatöö.

Töötage rühmas ja täiendage mõistekaarti. Jutusta mõistekaardi järgi.

Jäta meelde!

222. Loe ja esita lühidialooge.

Lugege lühidialooge. Esitage neid õpikut kasutamata. Koostage ise sarnaseid dialooge. Uurige, mida kavatsevad klassikaaslased teha, et head enesetunnet säilitada.
  1. – Mida te kavatsete perega nädalavahetusel ette võtta?
    ​– Meil on suured plaanid. Laupäeval kavatseme õega tennist mängima minna. Pühapäeval külastame vanatädi. Ta ei tunne ennast hästi. Kavatseme ta korteri ära koristada ja poes käia ning talle nädalaks toidukraami valmis osta. Õhtul aga kavatseme korvpallivõistlusi vaatama minna. Tule kaasa!
    ​– Aitäh kutsumast. Tulen hea meelega.
  2. – Kas sa kavatsed hakata regulaarselt jõusaalis käima?
    ​– Kavatsen küll. Aga üksinda on igav. Tule ka! Hakkame koos käima!
    ​– Vaevalt küll. See on tasuline ja maksab kindlasti palju.
    ​– Mitte eriti palju. Tule ikka! Koos on lõbusam harjutada.
    ​– Ma pole kindel, et vanemad mind lubavad.

223. Uuri kalendrit.

Tutvu sissekannetega kalendris. Ütle, mida on Matil ja Tiinal nädala jooksul peale õppimise kavas veel teha. Otsusta, kelle enesetunne (самочувствие) on nädala jooksul parem. Miks?

Mati

Tiina

Esmaspäev

Maleturniir klubis, koeraga arsti juurde

Võimlemistreening

Teisipäev

Maadlustreening, jalatsid parandusse

Ujula

Kolmapäev

Riho poole sünnipäevale

Tantsukursused

Neljapäev

Maadlustreening, jalatsid parandusest

Võimlemistreening, pesu pesemine

Reede

Kitarrikool, TV-jalgpallimatš Itaalia – Hispaania

Pesu triikimine, diskoõhtu

224. Jutusta.

Jutusta. Küsimused on sulle abiks.
  1. Mida kavatseb Mati esmaspäevast reedeni teha?
  2. Kuhu kavatseb Tiina minna?
  3. Missuguse spordialaga tegeleb regulaarselt Mati?
  4. Mis spordialaga tegeleb regulaarselt Tiina?
  5. Kas lapsed abistavad vanemaid kodutöödes? Kuidas?
  6. Kas võib Mati ja Tiina kohta öelda, et neil on tervislik eluviis. Miks?
  7. Kas sa oled füüsiliselt aktiivne?
  8. Mida sina kavatsed teha, et sul oleks terve nädal hea enesetunne?

Jäta meelde!

Õpi ära!

E-ülesanne 1

        • Kahtlen, kas saan tulla.
        • Vaevalt küll.
        • Olen nõus.
        • Tänan, aga olen sel ajal kinni.
        • Aitäh kutsumast!
        • Vaevalt.
        • Hea meelega!
        • See on hea mõte.
        • Mul on kahju, aga ma ei saa.
        • Tänan kutsumast, aga ei.
        • Ma pole kindel, kas saan tulla.
        • Mul on targematki teha.

        225. Koostage dialooge.

        Koostage dialooge. Kutsuge klassikaaslasi kuhugi kasulikult aega veetma. Nõustuge, kahelge või keelduge.
        1. Ujula, kontsert, teater, tenniseklubi, pidu, näitus, õu.
        2. Jalgrattaga sõitma, paadiga sõitma, tantsima, suusatama, metsajooksu tegema, võrk­pallivõistlust vaatama, jalgpalli mängima.

        226. Loe ja jutusta.

        Loe ja jutusta.

        Hoiame oma südant

        Loodus on igaühele meist kinkinud väikese mootori – südame. Me võime seda mootorit nimetada isegi „igiliikuriks”, sest ta töötab kordagi peatumata nii ööd kui päevad.

        Kui südant korralikult hoida, töötab ta järjest 80 või rohkemgi aastat.

        Kuidas südant hoida? Süda ei tohi rasva minna, sellepärast peab regulaarselt võimlema, hästi palju liikuma, võimalikult palju värskes õhus viibima. Hapnik on südame suurim maiuspala.

        Värsked puu- ja juurviljad, kalatoidud, lahja liha meeldivad südamele samuti. Soolaga ja magusaga liialdamine südamele ei meeldi. Paar kommi või küpsist ei tee muidugi südamele midagi halba, eriti siis, kui laps võimlemistunnist poppi ei tee ega päevad läbi arvuti ees ei istu.

        Jaapani teadlased tunnevad muret laste tervise ja südame pärast. Ka Tõusva Päikese maal on palju lapsi, kes on tele- või arvutinarkomaanideks muutunud. Nende jaoks mõtlesid teadlased välja populaarse multifilmi tegelase Pikatchu näoga sammumõõtja. Mida rohkem laps kõnnib, jookseb, ronib või hüppab, seda laiemaks muutub naeratus Pikatchu näol. Mida vähem aga laps liigub, seda rohkem hakkab Pikatchu mossitama.

        E-ülesanne 2

        Uued sõnad

        harjuta/ma, -da, -n – упражняться

        higista/ma, -da, -n – потеть

        kahtlema, kahelda, kahtlen – сомневаться

        kavatse/ma, -da, -n – намереваться

        enese/tunne, -tunde, -tunnet – самочувствие

        harjumus, -e, -t – привычка

        süda, südame, südant – сердце

        umb/ne, -se, -set – душный

        võimetekoha/ne, -se, -st – посильный

        igatahes – во всяком случае

        ilmaasjata – напрасно

        E-ülesanne 3

        • душный
        • привычка
        • сомневаться
        • упражняться
        • сердце
        • потеть
        • посильный
        • во всяком случае
        • напрасно
        • самочувствие
        • намереваться

        harjuta/ma, -da, -n – 

        higista/ma, -da, -n – 

        kahtlema, kahelda, kahtlen – 

        kavatse/ma, -da, -n – 

        enese/tunne, -tunde, -tunnet – 

        harjumus, -e, -t – 

        süda, südame, südant – 

        umb/ne, -se, -set – 

        võimetekoha/ne, -se, -st – 

        igatahes – 

        ilmaasjata –