- Millest veri koosneb?
- Millised on vererakkude ülesanded?
- Kuidas veri hüübib?
Vere koostis
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanute kehas on 5 – 6 liitrit verd, mis moodustab 6 – 8% kehamassist. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest.
Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus. Peale vee ja valkude on vereplasmas lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, rakkude elutegevuses tekkinud jääkaineid ja muid ühendeid.
Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse.
Vererakke on kolme tüüpi:
- punased vererakud (erütrotsüüdid),
- valged vererakud (leukotsüüdid) ja
- vereliistakud (trombotsüüdid)
Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib ka nt harknäärmes.
Punased vererakud
Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad punased vererakud kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Erütrotsüüdid on omapärased selle poolest, et neil pole tuuma. Tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Vähesel määral kannavad erütrotsüüdid ära ka kudedes tekkinud süsihappegaasi.
Huvitav
Punases luuüdis moodustub igas sekundis üle 2 miljoni erütrotsüüdi, millest igaüks elab 100–120 päeva. Kokku on ühe inimese veres umbes 20–30 triljonit (2–3 × 1013) erütrotsüüti. Kui kõik need saaks üksteise kõrvale panna, kataksid nad umbes poole jalgpalliväljakust.
Lisa. Mis on kehvveresus?
Inimese vere normaalne hemoglobiinisisaldus on umbes 120‑150 g/l. Hemoglobiini tähtis koostisosa on raud, mida peame saama toidust piisavas koguses. Kui organismis on mõne haiguse, verekaotuse või vale toitumise tõttu hemoglobiini oluliselt vähem, nimetatakse seda kehvveresuseks ehk aneemiaks. Raua vaegusest põhjustatud aneemiat põdev inimene on väsinud, kahvatu, tema suunurkadesse tekivad lõhed, juuksed ja küüned muutuvad hapraks ja murduvad kergesti. Selline aneemia võib kujuneda naistel, rasedatel, kasvueas lastel ja noortel ning neil, kes söövad vähe lihatooteid.
Rauaühendeid leidub nii loomses kui ka taimses toidus, näiteks maksas, loomalihas, täisteratoodetes, rosinates ja maasikates, kuid taimsest toidust omastab organism rauda halvasti. Väljakujunenud rauavaegusaneemiat ravitakse rauapreparaatidega.
- Veri kannab rakkudesse vähe hapnikku.
- Väike hemoglobiinisisaldus tõstab valgete vererakkude hulka veres.
- Rakud saavad vähe hapnikku, mistõttu toodavad vähe energiat.
Lisa. Kuidas saab suurendada hemoglobiini hulka veres?
Punaste vererakkude, seega ka hemoglobiini hulka organismis suurendab oluliselt vastupidavustreening. Samuti moodustub rohkem hemoglobiini kõrgmäestikus viibides, sest nii saab organism hõredast õhust paremini hapnikku omastada. Kui vastupidavust nõudvate alade sportlased treenivad enne võistlusi üle 2400 m kõrgusel, võimaldab 10–14 päeva jooksul pärast mägedest alla tulemist vere suurenenud hemoglobiini hulk paremaid tulemusi saavutada. Keelatud võte on aga veredoping, mida osa sportlasi kasutab paremate tulemuste saavutamiseks. Eri meetoditega tõstetakse kunstlikult vere hemoglobiinisisaldust. See aga võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid ja on ka teiste sportlaste suhtes ebaeetiline.
Valged vererakud ja vereliistakud
Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Neid on mitut tüüpi ja nad täidavad eri ülesandeid.
Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda organismi tunginud haigustekitajatega. Nad teevad seda mitmel viisil: nt ühed neist, lümfotsüüdid, toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Teised aga, õgirakud, läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigustekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Sellises kohas tekib põletik: veresooned laienevad ja suureneb vere juurdevool, et sinna rohkem valgeid vererakke jõuaks, mistõttu tekib punetus. Veidi tõuseb ka temperatuur. Põletiku korral suureneb organismis leukotsüütide arv.
Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud ehk trombotsüüdid. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks.
|
Punased vererakud  |
Valged vererakud  |
Vereliistakud  |
|
Värvus |
punane |
värvitu |
värvitu |
Kuju |
kettakujuline |
amööbjas |
korrapäratu |
Liikumine |
ei liigu |
nagu amööb |
ei liigu |
Ülesanne |
hapniku transportimine |
võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega |
osalevad vere hüübimises |
Arv |
u 4,5–6 mln |
u 8 000 |
u 250 000 |
Mõtle
- Võrdle omavahel erütro-, leuko- ja trombotsüüte.
Kuidas veri hüübib?
Kui tekib haav, tuleb sellest esialgu verd, kuid mõne aja pärast verejooks lakkab. Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekib lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku. Sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
Kui veresoon on seestpoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda, st tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt kärbub.
Mõtle
- Millal on vere hüübimist organismile vaja, millal on see ohtlik?
Vererühmad
Kõigi inimeste veri pole ühesugune. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitut vererühmade süsteemi. Kõige enam kasutatakse AB0-süsteemi (loe: AB-null) (vererühmad 0, A, B, AB) ning lisaks ka reesusrühmade süsteemi (vererühmad Rh-positiivne ja Rh-negatiivne). Inimese vererühma määrab see, milline valk (antigeen) on punaste vererakkude pinnal.
Vererühmadega tuleb kindlasti arvestada, kui tehakse vereülekannet, näiteks suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. Inimesele tohib üle kanda ainult tema vererühma verd või selle koostisosi. Kui inimene saab vale vererühma verd, reageerib sellele tema kaitsesüsteem: punased vererakud kleepuvad kokku ega saa enam hapnikku transportida ning inimene sureb.
Tänapäeval kantakse haigele üle vaid neid vere koostisosi, mida ta vajab: kas punaseid vererakke või vereliistakuid või vereplasmat.
- vere tihedus
- vererakkude pinnavalgud
- vererakkude arv
- vererakkude kuju
Lisa. Miks annetavad inimesed verd?
Paljud inimesed hakkavad veredoonoriks, et päästa kellegi tervis ja elu. Doonorilt võetakse korraga u 450 ml verd, mis on ligikaudu 10% keha verekogusest. Selline verekaotus tervet organismi ei kahjusta, vaid hoopis ergutab uute vererakkude tootmist.
Doonoritelt kogutud veri ei lähe otse kasutusse, vaid vere koostisosad eraldatakse üksteisest. Haigele kantakse üle just seda vere koostisosa, mida temale vaja on. Kõige sagedamini kantakse üle punaseid vererakke. Vereliistakuid vajavad need inimesed, kelle veres neid piisavalt pole, mistõttu veri ei hüübi normaalselt. Hüübimiseks on vaja veel mitmesuguseid vereplasmas sisalduvaid aineid. Valged vererakud tavaliselt eemaldatakse doonoriverest tehtud preparaatidest, sest neid ei saa teisele inimesele üle kanda. Valged vererakud hakkaksid hävitama selle keha rakke, millesse nad üle kanti. Doonori verd kontrollitakse põhjalikult, et selles poleks tõvestajaid, samuti kontrollitakse vere sobivust patsiendile.
Doonoriks saab hakata iga 18–60-aastane terve inimene. Verd võib anda 3–5 korda aastas 2–3 kuu järel. Doonoriks olemine annab hea enesetunde ja on austustvääriv heategevus.
Vaata lisa www.verekeskus.ee
Veri täidab mitut ülesannet
Veri on vedel sidekude ja ringleb organismis, mistõttu saab see täita teistsuguseid ülesandeid kui teised sidekoed. Et ülesandeid edukalt täita, hoiab organism vere koostise püsivana.
Vere ülesanded
- Vere kõige olulisem ülesanne on organismis aineid transportida. Veri kannab kudedesse hapnikku, toitaineid, hormoone ja muid ühendeid. Samuti viib veri kudedest jääkained (sh süsihappegaasi) erituselunditesse.
- Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Valged vererakud aitavad organismi sattunud haigustekitajaid kahjutuks teha. Vere hüübimises osalevad vereliistakud hoiavad ära suurema verekaotuse (väikse vigastuse korral).
- Veri aitab organismi temperatuuri ühtlustada. Siseorganite temperatuur on mõnevõrra kõrgem, kehapinna temperatuur aga mõnevõrra madalam. Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub.
- Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik. Vere kaudu on kõik organismi osad seotud.
Verega on tihedalt seotud lümf
Läbi verekapillaaride seinte liigub pidevalt vereplasmat kudedesse, et varustada toitainete ja hapnikuga neid rakke, mis otse veresoontega kokku ei puutu. Kui rakud on vajalikud ained kätte saanud, tuleb ülearune vedelik kudedest ära transportida. Osa sellest imbub lümfisoontesse ja seda vedelikku nimetataksegi lümfiks. Lümf sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid, surnud rakke, vahel ka haigustekitajaid jms. Samuti on selles valgeid vererakke, aga erütrotsüüte mitte. Lümf transpordib ka peensoolehattudest imendunud rasvade lõhustumissaadusi. Mööda lümfisooni jõuab lümf lõpuks verre (vaata täpsemalt järgmisest peatükist).
- 1.
- 2.
- 3.
Mõtle
- Võrdle vere ja lümfi koostist.
Olulised mõisted
- veri – vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
- punane vererakk e erütrotsüüt – vererakk, mis transpordib hapnikku
- valge vererakk e leukotsüüt – vererakk, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega
- vereliistak e trombotsüüt– vererakk, mis osaleb vere hüübimisel
- vereplasma – vere vedel osa, mis kannab organismis laiali lahustunud toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse
- hemoglobiin – erütrotsüütides sisalduv valk, mis seob ja transpordib hapnikku
- vere hüübimine – vere muutumine veresoone vigastuskohas tahkeks korgiks, mis suleb haava ja peatab veritsuse
- lümf – lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ