Viirus- ja bakterhaigused

Viiruseid ja baktereid on kõikjal meie ümber. Kuigi osa neist on ohutud, võib osa neist põhjustada raskeid haigusi.

  • Milliseid viirus- ja bakterhaigusi on olemas?
  • Kuidas end haiguste eest kaitsta?

Viirushaigused

Viirused kui parasiidid saavad elada üksnes kindlates rakkudes. Neid on olemas kõikide elus­olendite rakkude jaoks. Nakatumise korral paneb viirus raku enda tarbeks tööle, muutes selle pere­mees­organismi jaoks eriti ohtlikuks. Viirus­haigustele ei ole mõjusat ravi. Eelkõige peab nendega hakkama saama organism ise oma loomuliku kaitse­süsteemiga. Paljude viirus­haiguste läbi­põdemise järel tekib immuunsus, s.t enam sellesse viirus­haigusesse ei nakatuta. Ainuke viis viirus­haiguste vältimiseks on vaktsi­nee­ri­mine. Selleks nakatatakse organismi nõrgestatud viirusega. Organism põeb pärast vaktsi­nee­ri­mist haiguse kergel kujul läbi, kehas tekivad viiruse vastu võitlevad antikehad, mis annavad organismile selle viirus­haiguse vastu immuunsuse. Viirus­haigusi on väga palju ning tihti on igaühel neist mitmeid erivorme. Tihti arenevad viiruste vormid kiiremini, kui suudetakse toota neile mõjuvaid vaktsiine. Nii ei olegi võimalik kõikide viirus­haiguste vastu vaktsineerida.

Tõvestavad viirused – vasakul ebola, paremal herpes

Inimesel tuntakse rohkem kui 500 viirus­haigust. Organismil on nende kaitseks välja arenenud biobarjäärid, millest kõige olulisem on nahk, takistades füüsiliselt viiruste tungimist organismi. Organismi sattunud viirustega asuvad võitlema antikehad. Osa neist on organismis sündimisest saati olemas, teised omandatakse elu ajal. Viirustega võitlemiseks on organismis spetsiali­see­ru­nud vere valge­libled ehk õgirakud, mis füüsiliselt viirused endasse kapseldavad ning hävitavad.

Kõike eelnevat silmas pidades on viirus­haigustest hoidumiseks oluline organismi tervislik seisund. Hea tervislik seisund sõltub paljus tervislikust toitumisest ning liikumisest. Tervislikku seisundit halvendavad oluliselt alkoholi tarbimine ning suitsetamine. Haiguse­tekitajatega suudab võidelda üksnes terve organism! Paljudest viirus­haigustest hoidumiseks on abi käte pesemisest!

Eri tüüpi viirused kahjustavad inimese erinevaid kudesid ja organeid. Samuti levivad nad erinevaid teid pidi.

Tabel. Viiruste kahjustatavad organid ja koed

Koed, organid

Haigused

Närvisüsteem

Puukentsefaliit, marutõbi, meningiit

Nahk, limaskestad

Leetrid, tuulerõuged, papilloom

Hingamisteed

Gripp

Suguelundid

Herpes

Immuunsussüsteem

HIV

Inimesel esinevad viirushaigused levivad kontaktil haigega (leetrid, tuule­rõuged, punetised), õhu kaudu piisk­nakkusena, näiteks aevastamisel (gripp, punetised, mumps, viiruslik nohu), viirus­osakestega nakatunud toidu või joogiga (viiruslik kõhu­lahtisus, laste­halvatus), keha­vedelike, sealhulgas vere kaudu (HIV, hepatiit), siirutajate putukate, mets­loomade abil (marutõbi, puuk­entsefa­liit), enne sündi emalt lootele (HIV, punetised).

Tabel. Viiruste levimine

Levimise viis

Haigused

Piisknakkus

Gripp, punetised

Kontakt haigestunuga

Leetrid, herpes, tuulerõuged

Kokkupuude kehavedelikega

HIV, hepatiit

Emalt lootele

Punetised

Toidu ja joogiveega

Kõhugripp, hepatiit

Siirutajate abil

Puukentsefaliit, marutõbi

Tänapäeval on ohtlikemaks haigust tekitavaks viiruseks HI-viirus. See viirus hävitab nakatunud inimese kehas normaalse immuunsus­süsteemi. See tähendab, et inimene haigestub sellistesse haigustesse, mille vastu organism normaal­olekus suudab võidelda. HIV-iga haigestunu viimast haiguse faasi nimetatakse AIDS-iks. Viiruse vastast vaktsiini ega ravi veel ei tunta. Haigestunud inimene kannab haigust edasi nakatumise algus­hetkedest peale. Kuna viirus nõrgestab organismi järk-järgult, siis ei pruugi haige aastaid teada, et on haige. HIV levib vere ja teiste keha­vedelike kaudu. Kõige rohkem nakatutakse sugulise vahekorra kaudu. Nii on ainuke viis haigusest hoidumiseks kasutada kondoomi.

Huvitav

Väga paljud viirushaigused on ajaloo jooksul paisunud epideemiateks. Esimese vaktsi­nee­ri­mise rõugete vastu viis läbi inglise arst Edward Jenner, kes 1796. aastal nakatas oma patsiendi veise­rõugetega. See andis poisile immuunsuse ja rõugetesse ta ei haigestunud. Mõne aastaga levis vaktsineeri­mine paljudes Euroopa riikides.

Viirus- ja bakterhaiguste uurimisel on suure töö teinud ära prantsuse keemik Louis Pasteur ja tema saksa kolleeg Robert Koch. Pasteur oli esimene, kes tõestas, et nakkus­haigusi põhjustavad organismi­välised elus­organismid. Pasteur lõi esimese maru­tõve­vaktsiini. Tema nimest on tulnud ka toidu­ainete kuum­töötlemise protsess – pastöörimine. Koch uuris tuberkuloosi (selle tekitajat nimetatakse tema auks Kochi kepikeseks), Siberi katku ehk antraksi ja koolera tekitajaid.

Louis Pasteur
Rõuged

Bakterhaigused

Kõik inimese kehas elavad bakterid ei ole kahjulikud. Osa neist on täiesti kahjutud kaaslejad, kellest inimesel ei ole mingit kasu, aga ka mitte kahju. Lisaks neile on inimese kehas terve rida baktereid, kes on inimesele kasulikud. Eelkõige elavad nad seedekulglas, kus aitavad lagundada selliseid toiduaineid, mida meie organism ise lagundada ei suuda. Bakterite abi on näiteks oluline taimse toidu seedimisel.

Suur hulk baktereid on siiski ka tõvestavad ehk haigusi põhjus­tavad. Bakterid levivad sarnaselt viirustega õhu kaudu, veega või ka kokkupuutel haigega. Bakterhaigusi on kahte tüüpi. Osa baktereid tungib organismi kudedesse ning hakkab hävitama organismi rakke. Teised aga eritavad oma elutegevuse tulemusena toksiine (mürkaineid), mis mõjutavad organismi. Mõnede bakterite eritatud toksiinid on väga tugeva toimega.

Tuberkuloos
Koolera
Süüfilis
Salmonella

Nii nagu viiruste puhul, kaitseb ka bakterite puhul organismi looduslik kaitse­süsteem. Inimese nahk on kergelt happeline. Happe ülesanne on bakterite hävitamine. Kui nahk on täiesti terve, siis bakterid organismi ei pääse. Seedesüsteemi sattunud bakterid seeditakse koos toiduga. Verre sattunud bakterite vastu võitlevad vererakkude pinnal asuvad antikehad. Ka bakter­haiguste vältimisel on oluline inimese tervislik seisund. Ja muidugi käte pesemine!

Bakterhaiguste levikut on võimalik piirata anti­biootikumi­dega. Anti­biootikumid on ained, mis takistavad bakteri­rakkude arengut. Siiski ei mõju anti­biootikumid ainult sellele kindlale bakterile, vaid kõigile kehas elavatele bakteritele. Nii võidakse hävitada ka kasulikke baktereid. Mitmete bakter­haiguste vastu on võimalik vaktsineerida.

Tabel. Bakterite kahjustatavad organid ja koed

Koed, organid

Haigused

Närvisüsteem

Puukborrelioos

Hingamiselundkond

Tuberkuloos, difteeria, läkaköha

Seedeelundid

Düsenteeria, salmonelloos, koolera

Suguelundid

Süüfilis, gonorröa

Tabel. Bakterite levimine

Levimise viis

Haigused

Piisknakkus

Tuberkuloos, difteeria, läkaköha

Saastunud toiduained ja joogivesi

Salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria

Kontakt haigega

Pidalitõbi

Siirutajate abil

Puukborrelioos

Kehavedelike kaudu

Teetanus

Sugulisel teel

Gonorröa, süüfilis

Huvitav

Koolera on kiiresti leviv nakkus­haigus. Aja­loost on teada mitmeid koolera­epideemiaid. 19. sajandi algul kimbutas see mitme suur­linna elanikke, ka meie lähimas suur­linnas Peterburis. Haiguse ohvriks langesid nii tavalised inimesed kui ka kõrged riigi­mehed. Nii viis koolera­surm endaga kaasa mitmed tolle­aegsed kuulsad kindralid ja feld­marssalid ning tsaaride Aleksander I ja Nikolai I venna Konstantini. 1893. aasta novembris suri ka saladuse looriga ümbritsetult koolera­surma kuulus helilooja Pjotr Tšaikovski. Saladuslik on asi sellepärast, et koolera­puhang oli selleks ajaks juba ammu vaibunud ning restoranis koos pidutsenud selts­konnast haigestus üksnes Tšaikovski.

Pjotr Tšaikovski

Oluline

  • Paljud viirused ja bakterid on tõvestavad, s.t nad põhjustavad raskeid haigusi.
  • Viirushaiguse vastu on võimalik vaktsineerida.
  • Bakterhaiguste ravimisel saab kasutada antibiootikume.
  • Viirus- ja bakterhaigustesse haigestumist vähendab oluliselt käte sage pesemine.

Küsimused

  1. Milliseid haigusi põhjustavad viirused ja bakterid? Too näiteid.
  2. Kuidas saab vältida haigestumist viirus- ja bakter­haigustesse? Kuidas organism ennast nende vastu kaitseb?
  3. Millega on võimalik ravida bakter­haigusi?
  4. Selgita, mis on vaktsineerimine.
  5. Arutlege pinginaabriga: kas vaktsineerimine on kasulik või mitte ja kas on õige vaktsineerimisest hoiduda.