Küsimused
- Milline vastastikmõju toimib haamri põrkumisel alasilt?
- Miks nimetatakse kvargi laengut värvilaenguks?
- Miks pole olemas stabiilset mesonit?
- Milline jäävuseseadus ei luba elektronil laguneda?
- Miks on elektromagnetilist vastastikmõju kandev osake – footon – nii tavaline ja tuntud, kuid teised vaheosakesed mitte?
- Mille poolest erineb tugev vastastikmõju kvarkide vahel jõust tuumaosakeste vahel?
- Mille poolest erinevad aineosakesed vaheosakestest?
- Kaskaadide kaudu paljundab atmosfäär kosmilise kiirguse osakesi. Miks väidame sellest hoolimata, et atmosfäär kaitseb meid kiirguse eest?
- Aatomite kiirendamiseks tuleb neid esmalt ioniseerida. Miks?
- Miks paigutatakse elementaarosakeste detektorid magnetvälja?
- Lennukis 8 km kõrgusel reisides saab inimene kosmilisest kiirgusest kuni 10 korda suurema kiiritusdoosi kui maa peal. Miks ei paigutata lennukile vastavat kiirguse varjet? NB! Varje efektiivsus sõltub oluliselt tema massist, vähem materjalist.
Ülesanded
- Kui palju on erinevaid mateeriaosakesi, arvestades antiosakesi ja värvilaenguid?
- Kui palju ja milliseid kvarke on hapniku aatomis?
- Kui suur energia elektronvoltides peab olema võrdse energiaga kohtuvatel osakestel kiirendis, et saaks tekkida täiendav prooton-antiprootonpaar?
- Kui palju energiat vabaneb reaktsioonil
?π + → μ + + ν μ MathType@MTEF@5@5@+= feaagGart1ev2aaatCvAUfeBSjuyZL2yd9gzLbvyNv2CaerbnLMBP9 MBGaLCVbqedmvETj2BSbqee0evGueE0jxyaibaiKc9yrVq0xXdbba9 1rFfpec8Eeeu0xXdbba9frFj0=OqFfea0dXdd9vqaq=JfrVkFHe9pg ea0xXdar=Jb9hs0dXdbPYxe9vr0=vr0=vqpWqaaeaabiGaaiaacaqa beaabaqaamaaaOqaaiabec8aWnaaCaaaleqabaGaey4kaScaaOGaey OKH4QaeqiVd02aaWbaaSqabeaacqGHRaWkaaGccqGHRaWkcqaH9oGB daWgaaWcbaGaeqiVd0gabeaaaaa@3E2F@