Kokkuvõte. Demokraatlik valitsemine

Demokraatia põhielemendid

Arvatavasti võib jõuda üksmeelele demokraatia kolme põhielemendi osas.

Esiteks, mehhanismid, tänu millele on poliitilise eliidi tähendus ja mõju ühiskonna elule enamvähem proportsioonis selle toetusega, mis on neil rahva hulgas.

Teiseks, seadusandlus, mis toimib reaalselt, ehk õigusriik oma mehhanismidega, tänu millele inimesed teavad tähtsaid reegleid, millega peavad arvestama, teavad, mis on lubatud ja mis keelatud, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust. [---] Kui valitseb kaos, kui seadused ei toimi, kui kodanik ei tea, mida oodata eliidilt, siis kukuks selle eliidi valimise süsteem kiiresti kokku. Valimiste institutsioon variseb kokku või on vaid iseenda paroodia seal, kus seadused ei toimi, kus valitsejad ei pea seadust järgima. Selle kohta võiks tuua hulganisti näiteid.

Kolmandaks, teatud põhilised kodanikuõigused, eriti õigus oma arvamust avalikult väljendada, õigus riigis ringi liikuda, õigus eraomandile ja selle kaitsele, õigus kaitsele omavoliliste vahistamiste ja piinamiste eest, õigus usuvabadusele või õigus olla uskumata, õigus privaatsusele ehk siis muu hulgas ka suvalisele seksuaalkäitumisele, kui tegu pole vägivalla, laste ärakasutamise ega verepilastusega. Nende õiguste nimekiri on muidugi vaieldav, tuleb ainult tähele panna, et kerge on ette kujutada süsteemi, kus seadused on selged ja neid järgitakse, aga inimesi mõistetakse surma abielurikkumise või valitsevast religioonist lahtiütlemise pärast, nagu mõnel islamimaal, või siis peavad inimesed järgima rassilist segregatsiooni. Sõnavabadus on kõige selgem poliitilise demokraatia toimimise tingimus.

Leszek Kolakowski (Poola filosoof ja ajaloolane, 1927–2009). Demokraatia on vastuolus loodusega. Sirp, 15.06.2007.

Arutlemiseks

  • Kes on demokraatia kontekstis „poliitiline eliit“?
  • Kas õiglane ühiskonnakorraldus (nn õigusriik) oleks võimalik ka väljaspool demokraatlikku võimukorraldust? Põhjenda.

Demokraatia seis Eestis

[Demokraatia ja inimõiguste olukorda jälgiv USA vabaühendus] Freedom House koostab alates 1995. aastast ülevaadet Nations in Transit, mis jälgib kommunistliku bloki lagunemisel vabanenud 29 riigi ühiskondade arengut demokraatia juurdumise aspektist. [---]

Eesti saab [---] Ida-Euroopa riikidest kõrgeima hinnangu: 85 protsenti sajast, millega Eesti on tugeva (konsolideerunud) demokraatiaga riik. [---]

Eesti demokraatlikud institutsioonid on tugevad, poliitilisi ja kodanikuõigusi austatakse. Siiski on Eestis umbes kuus protsenti elanikest ilma kodakondsuseta, mistõttu nad ei saa osaleda parlamendivalimistel. Korruptsioon on jätkuvalt Eestile väljakutseks nagu ka etniliste venelaste, romade (mustlaste) vähemuse ja LGBT-inimeste diskrimineerimine. Naised teenivad Eestis samu töökohustusi täites märgatavalt vähem kui mehed, toob Freedom House välja.

„Eesti sõltumatu meedia reiting langes seniselt 6,5 punktilt 6,25-le, mis peegeldab kasvavat muret mõne meediaväljaande toimetusliku sõltumatuse pärast, aga ka ajakirjanike verbaalset ahistamist valitseva koalitsiooni mõnede liikmete poolt,” märgib Freedom House.

Freedom House: Ungari ei ole enam demokraatlik riik. Err.ee, 07.05.2020.

Arutlemiseks

  • Kas oled nõus, et Eesti demokraatia on heas seisus? Põhjenda.

Edasiseks uurimiseks ja lugemiseks

  • Lennart Meri. Poliitiline testament. Ilmamaa: Tartu, 2007.
  • Viljar Peep. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Juura: Tallinn, 1997.
  • Kaljo-Olev Veskimägi. Kuidas valitseti Eesti NSV-d. Varrak: Tallinn, 2005.
  • Arend Lijphart. Demokraatia mustrid. Riigikogu Kantselei: Tallinn, 2009.
  • Mart Nutt. Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid. Ilmamaa: Tartu, 2008.
  • Anna Politkovskaja. Vene päevik. Eesti Päevaleht: Tallinn, 2007.
  • Toomas Hendrik Ilves. Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986–2006. Varrak: Tallinn, 2006.
  • Kurt Singer. Näita üles kodanikujulgust. Kuidas õppida sekkuma? Tormikiri: Tallinn, 1999.
  • Kodanike osalusveeb: www.osale.ee
  • Eesti Vabariigi Valimiskomisjon: www.vvk.ee